63.päev

Ligi nädal aega pole siia postitanud. Ilmselgelt on minu igapäevase blogimise plaan nurjunud. Nukker värk....natuke.

Jõulud oli vahepeal! Vahva oli. Peaaegu...noh, jõuluvana käis, mis oli jube vahva, aga kingitused tõi ta suurtes mustades prügikottides...*poial püsti smail tuleb nüüd siia* . Väiksed arusaamatused olid veel, aga need on pigem peresisesed ja kõike ei pea te kah teadma.
Kingitusi sain...läpakale sain nüüd ilusa koti..täna sain laadija kah, seega- hurraa netisõltuvus, siit see tuleb. Kui mul on pidev juurdepääs arvutile, siis ei suuda ma sellest eemale hoida.


Mm..mis siis veel...vahepeal polegi nagu midagi märkimisväärset vist juhtunud...Täna käis Marianne külas! Tegmine megahead sööki ja piipu ja vaatasime filme ja seedisime.
Mõnus.

Kusjures....VAHEAEG ON!
Hurrraaa.

Kahju, et mul plaane pole. Aastavahetus on tulemas. Mul pole plaane. Pärast üleeilset ööd oli mul plaan kaine aastavahetus teha, aga...vist ei vea välja. Aga noh, kõike võib juhtuda.


Teate, mul pole kirjutamistuju eriti. Andestage mulle.

Igatahes...tsau!
Üritan uuesti raja peale saada ning siia tihemini kirjutama hakata. :)

Tsau.

57.päev

Internet on kaotanud minu jaoks enda võlu ning motivatsioonipuudus on see, mille tõttu siia blogimine unarusse on jäänud.

Aga viimastel päevadel on tore olnud.

Laupäeval käisin siis seda jõuluetendust vaatamas linnahallis. jube tore värk. vahepeal naersin ikka nii, et pisarad silmad. Ja vahva oli tuttavaid nägusid lava peal vaadata.
Elyca ei esinenudki seal, tuli välja, et ma sain kõigest valesti aru.

Pärast etendust sõitsin Siimuga 25 minutit kuskile Õismäele bussiga, et ta enda kuradima võtme kätte saaks. uskumatu, et Tallinna otsad üksteisest nii kaugel asetsevad. Loolt linna sõidab isegi kiiremini. Mõnikord. Siis kui autosid tee peal ees pole...ja bussijuht kimab. Aga siiski.

Laupäeval käisin von krahlis...seal oli mingi tore üritus...reggae värk. saime tasuta sisse, sest et turvamehed on elycale tuttavad. Olgu, keda ma ikka petan...alguses ei tahtnud nad meid sisse lasta, aga me lihtsalt käisime nii närvidele neile, et lõpuks nad juba ajasid meid saali inimeste sekka.

Siinkohal tervitaksin Pervo-markot (ehk dinosaurus markust) ja Tuutut! (ma lihtsalt pidin need nimed siia üles kirutama, muidu unustan need ära).

Pidu kestis varaste hommikutundideni ehk poole viieni.
Poolteist tundi oli esimese Loo bussini aega ja siis tšillisime elycaga mingisuguses kohvikus vms. Jube külm oli olla. ja räbal tunne oli. Mulle ei meeldi peojärgsed hommikud.

Koju jõudsin pool seitse, magasin kolm tundi ja siis sõidutas siimu ema mind bändiproovi.
Mulle meeldib bändiproovis käia. ja nüüd ma tervitan Siimu, sest et ta tihti luurab siin minu järgi. TSAU SIIM!

Eile oli õhtul wafi tantsuproov...siis saatsid marianne ja heikki mind marsale ning mina sõitsin koju.

Väike möll sai ka lume sees korraldatud ning minu õlg on täna ikka veel valus.

Mulle tundub, et tänavune talv tuleb minu jaoks raske...mu keha on liiga õrn sellise libeduse jaoks... kogu aega on valus ja sinine olla.
Ja marsapeatuses tee peal horisontaalasendus kolmekesi aeleda on ka tore muidugi...aga noh..mul häbi on, aga ei tunne.

Täna on Valge Gospel Tallinnas. Ei jõua ära oodata, kui aus olla.

Kuigi ma olen viimases reas ja kuskil nurgas ja mind näha pole, aga siiski...ma saan suurel laval olla. How nice is that, huh?

aga ma nüüd lähen carmina burana sõnu pähe endale tuupima.

tsau

54.päev

Ma kirjutan täna eilse eest.

Eile oli reede. Käisin koolis. Isegi. Olin seal peaaegu kõik tunnid. Ainult matemaatikasse ei julgenud minna, sest seal oli mingite kiviajast pärit tööde järelvastamine ning ma sattusin paanikasse, kuna matemaatika on minu nõrk külg.

Igatahes.

Pärast kooli lebotasin niisama. Jube laupäeva tunne oli. Kogu aeg.

Õhtul oli mul Sikupilli kooli jõuluballil esinemine. Täitsa hästi läks. Pidin laulma harjumatult vähe, kui aus olla. 4 laulu pole minu tavapärase tunni ajaga eriti võrreldav.
Marianne esines ka seal. Ja Sander. Ilus oli. Kuigi nende esinemine lükkus tund aega edasi ja tüütu oli seal oodata nii kaua.

Rahvast oli peol üpriski vähe. Samas saan sellest ka aru- pileti hinnaks oli kohapeal 100.- Ma ei raatsiks sellist raha isegi mõne muu ürituse pileti eest välja käia. Ja kui raatsikski, siis pika mõtlemise ja vingumise peale. Jah, ma olen koonerdis. Enamjaolt.

Kui mul on raha alla 500 krooni, siis ma koonerdan. Kui üle selle, siis laristan seda mõnuga. Eelmine esinemistasu kulus mul täiesti ära kõigest nädalaga. Ja see tasu ei olnud just väike summa minu jaoks. Mul on lihtsalt ostsusõltuvus. Uued asjad kompenseerivad mingil määral teatud puudujääke ja tekitavad hea tunde.

Mis siis veel juhtus...midagi eriti. Lõin Sandrit juukselakipudeliga piki pead. ikka korralikult kohe. Ei, ma ole mingi maniakk, kellele meeldib teistele haiget teha. Sellised asjad juhtuvad kogemata ja enamasti ilusate poistega. Seega- hoidke minust eemale!

Koju sõitsin viimase marsaga. Elyca oli ka seal masina seeeeees koos minuga. Käis just esinemas.
Rääkis mulle kuidas Karl Madis (jah, see laulja), talle külge lõi. Elyca võttis vetsus esinemismeiki maha, järsku avanes uks ja Karl Madis ilmus sinna, viinapits käes. "Elyca, sa oled nii ilus. Kõige ilusam tüdruk, keda ma tean. Elyca terviseks! *tõstis pitsi*" Arvata on, et Elycal oli hirmus. Minul oleks ka olnud :D Kuradi pedofiil.

Teed on igal pool nii libedad. Nii Lool kui ka linnas üllataval kombel.
Meil on poe ees üks suur plats, mis on üleni jääd täis. Sellist libedat jääd. Marsajuht tahtis seal ümber keerata oma auto ja suure tee peale sõita. Paraku oli plats libe kui litsi nahk ja marsa tegi seal head kaks ringi ümber oma telje enne kui auto kontrolli alla sai. See oli hirmus, ausalt. Mul jooksis elu juba silme eest läbi :D

teine juhtum seoses libedusega leidis aset eile kell 23:07 minu maja taga. Ma võtsin enda meelest nii aeglaselt kurvi välja, et ukseni jõuda, aga....libisesin ikkagi.
Lendasin suuuuuure kaarega kõhuli.
Esimene mõte- fakk, kas kitarr jäi terveks? see lendas suure kolksuga piki maad.

Teine mõte- ma loodan, et keegi naabritest ei näinud.

Kolmas mõte- ahsakurjam, mu käsiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii.

Lebasin seal natuke aega kõhuli maas ja mõtlesin elu üle järele.

Kui keegi koostaks totrade kukkumiste TOP10, siis minu oma oleks seal kindlasti sees.

Õnneks lõppes kõik hästi. Kitarr jäi terveks.
Minu käsi mitte. Põrutasin nii kõvasti ära, et täna ma seda liigutada ei saa. Kurb. Hea, et esinemistega kõik on mõneks ajaks, muidu oleks jama majas. haha, see riimus.

Okei.
ma sain nüüd kõik kirja vist.

Täna oli mul plaan Tapperisse pidutsema minna. Aga mul ei ole raha.

Tegelt ma lähen vaatan, äkki on Peke üle kandnud mulle.

Nope. Seal ilutseb ikka veel 14.90

Fun.

Aga pole hullu, mul on tagavaraplaan ka. Saan minna mingit jõuluetendust vaatama, kus waf koor esineb ning elyca oma tsirkusestuudioga on ka laval. je. see ongi parem plaan tegelikult. saan ennast kultuurselt harida selle asemel et mingite higiste rokkaritega lava ees karata.

Tsau!

53.päev

Nonii tupsununnud.

Mul on asi siin käest ära läinud kogemata.

Aega arvutis istumiseks pole olnud.
Midagi arukat siia kirjutada ei oskagi...esinemas olen õhtuti käinud alates teisipäevast Olümpia hotellis. Ilus koht ilusate inimestega.

Trikimees Meelis teeb oma etteastet seal igal õhtul. See on müstika.
Eile pistis kätte mulle švammist palli. Käskis seda peo sees pigistada. tegin seda. Pihku avades oli seal juba kaks palli. uuesti pigistades oli minu peos 1 pall ja meelise omas teine pall.
Siis andis ta kaks palli Mikule. See pigistas neid. Ja pihku avades lausa purkus sealt palle välja. Mitumitumitumitumitumitumitu.
See jääb mulle müsteeriumiks.

Täna õhtul on viimane esinemine seal.

Jõulud tulevad. Kinke oleks vaja ostma hakata... aga ma kulutasin kõik raha ära enda peale. Ja ma ei tea, millal ma uue esinemistasu kätte saan. ja mul pole ideid ka üldse.

Kinkide ostmise mure rikub jõulutunde natukene ära minu jaoks.

Õõh, mul sai jutt otsa.

tsau.

49.päev

Ilusat kolmandat adventi!

Mul täna päkapikud ei käinud.

Midagi asjalikku ei olegi öelda, kui aus olla.

proovis käisin. Laulsime kõik koos. Suhteliselt...mõttetu proov oli täna. palju oli niisama passimist...mitte et mul midagi selle vastu oli. saigi veidi puhata.

Kunstiajalugu üritasin õppida seal. Ei tulnud midagi välja. Koju jõudes ei suutnud ma õpikut avada. Ei taha õppida.
On võimalus, et ma homme ei satugi sinna tundi. Je.

Aga lumi tuli maha ja valgeks läks maa.

Varsti on jõulud käes. peaks hakkama kinke ostma...mul ei tule see värk eriti hästi välja, kusjuures. See on keeruline. Kunagi ei tea, mida kinkida. Mitte kunagi.

Ma sain täna kaks uut tuttavat endale wafis. Nende nimed ooooon....(Marianne, ära ütle ette, ma tean küll)....ee...rebane..eduard? ja... johannes?
Ma ei tea muidugi kas ma need õigesti kirjutasin.
See pole tegelikult üldse oluline teema, aga samas on see hea tõestus sellele, et mul on nimede peale jube kehv mälu.
Kurb.
Nägude peale on ka halb mälu.
Ma olen nagu kuldkala.

Mis on Sinu kolm soovi? :)

Aga head und.

Mina heidan voodisse ja kuulan lume langemist.

tsau.

48.päev

Jõuluvana!



Mul on blogi täitmine kuidagi auklikuks muutunud. Andke andeks. Aega on vähe. Üks ööpäev pole piisav minu tegemiste jaoks.

Aga.

Eile käisin ..oota, mis päev eile oli?
Aa, reede!

Käisin 2 tundi koolis ja siis vurasin bussiga linna ja läksin hambaarsti juurde. Arstitädi ütles, et mul on suus kaks auku hammaste sees. Suht karm...ma olen alati arvanud, et enda hammaste eest

hoolitsemine tuleb mul hästi välja. Kahjuks see nii ei ole. Coca-cola joomine siiski EI OLE TERVISLIK! Ülla-ülla.

Igatahes tehti mulle seal elus esimest korda tuimestav süst, et ma valu käes karjuma ei hakkaks seal tooli peal. Täiesti uus kogemus minu jaoks. Selline süst võttis ikka keele

täiesti tuimaks. Rääkida oli praktiliselt võimatu.
"mmlal shee tmstushh äa läb?"
Öeldi, et tuimsus möödub 1,5 tunni pärast. Sittagi. 3 tundi olin omadega metsas. Aga vähemalt said Siim ja Marianne minu üle naerda :)23. detsembril lähen teist auku paran

dama. Loodan, et siis süsti ei tehta.

Nii...aga WAFi proovis oli nii nagu alati- üsna väsitav.
Täna oli ka proov. Kella kümnest neljani. Ehk siis kuus tundi. Ehk siis ma pidin nii vara ärkama, et bussile jõuda. Ehk siis ma olen nii väsinud.
Kuus tundi on ilmselgelt liiga palju.

Homme on ka proov. Mul hakkab vaikselt kõrini saama, samas ei taha neist puududa ka, sest et nagu ma juba maininud olen- Valge Gospel on nii lähedal.

Ma häman mingit ühte ja samat teemat siin kogu aeg. Elu lihtsalt on üpris üksluine hetkel.

Aga üks meelierutav kogemus oli küll täna- ma nägin jõuluvana! Ta töötab nüüd bussijuhina. Masu on ikka igat eluvaldkonda mõjutanud...mnjah.

Mmnjääh.

Mulle jõudis nüüd kohale, et homme on juba kolmas advent. KOLMAS!
Ma pean seda ühe korra veel ütlema.

Khmkhm.
KOLMAS!

Jõulud on tulekul. Jube mõnus. Natuke lund tuli ka nüüd maha...võib-olla on homme ärgates maja taga juba lumehanged.
Unistada ju võib. Sellest tegevusest ei loobu ma kunagi :)

Järgmine nädal tuleb tegus. Veel tegusam kui eelnevad.Palju esinemisi on plaanis. See kõik on nii mõnus!

Ja tegemist on ühtlasi ka viimase koolinädalaga. Almost.

HURRAAA!

Jõuluvaheajal võtan ma aja maha ja üritan mõned päevad niisama eksisteerida.

Kandsin fotokat ka kaasas paar päeva. Je.

Väike Siim.

WAF. Kohe näha, et proov oli huvitav :D

46.päev

Aloha, mu armsad!

Pikk päev seljataga, sügav uni otse minu ees.

Pikalt ei viitsi kirjutada.

Käisin linnas, tšillisin ringi, käisin wafi proovis, laulsime ja tantsisime.Tulin koju. Lund hakkas sadama :)

Sain päkapiku käest ingverijuurika. tegin teed sellest. maitses hea.

Lühikokkuvõte.
Palun väga.

Head ööd!

45.päev

Heihoo!

Täna on juba kolmapäev, mis tähendab seda, et homme on neljapäev ja siis tuleb reede. (ja pärast neid juba laupäev ja siis kahjuks ka pühapäev). Okei, ma ei tahtnud tegelikult nädalapäevi õpetama hakata...ma lihtsalt armastan seda tunnet, kui nädalavahetus läheneb.

Koolis käisin ja olin. Kõik tunnid isegi. Päeva lõpupoole oli mingi loeng erinevate maksude kohta. Sain teada, et nn ümbrikupalk on paha ja et riigile ikka peab makse maksma ja ühe inimese kohta võib Eestimaale tuua 4 merihobust ja 125 g kaaviari. Vot nii. Rohkem mul meelde ei jäänud.

Pärast kooli läksin WAFi. Kooriproov oli. Jälle. Vaikselt hakkab tüütama see proovide värk. Samas on need tõesti vajalikud-Valge Gospel on ju kohekohe tulemas.

Juba ootan seda kõike.

Pärast WAFi jalutasime Otiga veidi mööda linna ringi ning peagi saatis ta mu marsa pealeeeeeee.

Tahtsime (õigemini mina tahtsin) Solarise katusele põhjapõtru vaatama minna, aga see paganama turg oli juba kinni. Homme pean ma neid nägema.

Ja ma tahan Raekoja jõuluvana habet katsuda ja talle oma jõulusoovide nimekirja pihku pista.

Ja hõõgveini sooviks ka.

Seoses jõuluteemaga tuli mul meelde, et täna külastas mu jopetaskut päkapikk! Tõi mulle šokolaadi ja lotopileti. Ehk siis mul käis kaks päkapikku täna. Nagu eilegi. Mega fun. Ma olen vist VÄGA HEA laps!

Nii, jutt sai otsa.

Olge tublid ja ilusat jõulukuu aega teile kõigile!

PS! Tervitaksin siinkohal Mariannet, kes minu blogi loeb siin tihti!

Ja Margitit ka!

Ja veel tervitaksin ma Raunot, kes nüüd Eestimaa pinnal on ja see tekitab hea tunde.

Ihhii.

44.päev

Koolis ei käinud, selle asemel õppisin hommikul/päeval õhtuse esinemise tarvis jõululaule. Sain hakkama. Terve päeva oli küll närviline olla ja hinges kriipis, aga...kõik läks hästi.
Töömehed askeldasid ka meil siin korteris, panid köögis viimased asjad korda. Nüüd on meil superluks kõik. Nõusid enam pesema ei pea, selle jaoks on meil masin. JESSSSSSS!

Õhtune esinemine oli täitsa edukas. Tegemist oli siis Coca-cola jõulupeoga. Inimesi oli üpris vähe...umbes 40 ütleks silma järgi. Toit oli hea. Jook oli hea...coca-cola ju siiski. Te teate küll minu salajast sõltuvust. Ja piparkoogid olid ilusad.

Mind muidu keegi eriti ei kuulanud, aga niimoodi oligi parem- sain asja eriti rahulikult võtta.
Laulma pidi üpris pikalt...1 tund ja 45 minutit. Aga sellise raha eest võiksin ma kasvõi 3 tundi laulda, kui tarvis.

Igatahes siin ma nüüd olen. Pingelangusest kurnatud lausa :D

Õppida ei jaksa kuigi homme on bioloogias kontrolltöö. Ma parem poen kohe voodisse peitu ja magan ennast välja- homme tuleb pikk päev.


Tsau!

43.päev

Ma olen nii väsinud kõigest.

Täna oli koolis väike esinemine, laulsin laulu advendiküünla süütamisel. Üks väike tüdruk tuli minu käest autogrammi küsima. See on mu päeva tipphetk. Armsamat asja ei oskakski ette kujutada. Hiilis ligi, päevik ja harilik värisevates kätes. "Palun autogrammi." NII ARMAS!

Pärast kooli käisime klassiga seal kehade näitusel Solarise keskuses. Mulle ei meeldinud eriti. Mitte et see meeletult halb oleks olnud, aga erilisi tundeid nagu ka ei tekitanud...
Päris inimkehad küll, aga näevad välja nagu plastik. Ma tahaksin ikka verd ja soolikaid!

Vanalinnas nägin tuttavaid mandlimüüjaid, sain kotikese magusaid mandleid. Imehead asjad.
Tüdrukud ise oli rõõmsas meeleolus, mingi purjus soomlane ostis neile vana tallinnat, mille nad seal samas koolaga ära lahjendasid ja siis alla kulistasid. Mõnus töö ikka. Aga noh...kuidagi peab külmadel ilmadel sooja saama.

WAFi proov oli ka täna. Tantsuproov. Terve kool oli kohal.
Mind jäävad sealsed laulud alati kummitama.

"Freeeedooooom, freeeedooooooom...." Lalala.

Noh, seal tantsisime poole üheksani ja siis sain Eliise mehe autoga koju.
Kõik.

Ma nii muretsen homse esinemise pärast. Need kuradima jõululaulud pole mul eriti hästi peas ja ma üldse ei oska neid laulda ja ma kardan ja mul on kurk valus.

Iga kord, kui midagi tähtsat ees on, lähen ma närvi ja muutun pahuraks ja hetkel ei tahagi ma esinema minna, sest kõik on nii ligadi-logadi. Mis on täiesti minu süü. Ise ma jätan kõik asjad viimasele minutile.
Loll loom.

Tegelikult on kell juba nii palju, et mul oleks tarvis magama minna.

Ma loodan, et ma täna oma treenerit enam unes ei näe. Iga kord, kui see juhtub, jään ma haigeks. Eile nägin...kui täna ka näen, siis on kindel,et tervis veab varsti alt.

Mina usun küll, et unenäod võivad tulevikku ennustada. Ei pruugi näha küll mingit kindlat stseeni, kuid teatud märgid võivad toimida viitena.

Ma tahan juba hommikut, siis saan endale seda imekohvi teha.
Jeje.

tsau!

42. päev

Heihoo!

Ilusat teist advendi teile, kullakesed!

Käisin täna enda tatoveeringut üle tegemas dr. Ermi juures. Marianne lasi enda pildi ka

ilusamaks maalida.
Lõbus värk.Üle pika aja naersin nii, et silmamunad märjad.

Dr. Erm ja Marianne oma teetassikesega. "Mis sa oled siin kohvikus enda arust või? Kas sa soovid tükikese kooki ka?"

Mõne tunni möödudes olime lootusetult hiljaks jäänud WAF kooriproovi, kuid minematta sinna siiski ei jäänud. Laulsime ja tantsisime ja olime niisama lahedad

Mariannega, sest just see tuleb meil kõige paremini välja.

Just nii. See ei olnud sarkasm.

Juhani kirjad ja salajased mõtted.

Ma tahaksin siia blogisse kunagi midagi asjalikku ka kirjutada, aga mõtted on kõik poolikud või segased.

Kui need kunagi lahti harutan ja otsad ühendan, siis võib minust asja saada.

Head ööd.

39, 40 päev

Olen luuser olnud. Blogi on täiesti unustuste hõlma vajunud. Sorri sorri.

Eile, neljapäeval, käisin Tauriga Teeviidal. Sain palju märke ja värke ja kondoome ja edgari pildiga magneti, kirjaga "Kõik on kontrolli all!" Fun.

Pärast messi kappasime tauri poole ja tegime süüa ja veetsime niisama oma vaba aega.

Täna käisin koolis üle pika aja, höh. Väljakannatamatult mage värk on see ikka. Ma ei suuda ühe koha peal passida. Mõtted on ära. Täiesti ära. Igal pool laiali, otsides endale kohta, kus olla. Minu pea see ei ole.

Waf proov oli ka täna. kooriproov. Homme on ka. Ja ülehomme. See on üpriski väsitav, kui aus olla. Mitte et mul laulmise vastu midagi oleks, see osa on vahva. Aga kui laulda laule, mis sulle ei meeldi,siis on see nõme. Ehtne näide on "O fortuna". No mida asja. Ma ei taha seda laulda. ma ei saa nendest sõnadestki aru. Ei. Eieieieieieieiei.

Mul pole juba mitu päeva päkapikud käinud.

EMME, KUS MU KOMMID ON?! :(

Uuhhuu, kell on nii palju juba. Mul on meeletu uni.
Olen juba mitu päeva üritanud Lucid Dreami näha, aga see ei õnnestu. Ahastamapanev.
Õnneks/kahjuks olen ma sõnn, seega ei loobu ma üritamisest niipea.

Kas teadsite, et 2010 on lugemisaasta? Täpselt nagu see aasta oli muuseumiaasta.

Seega, lapsed ja vanurid- LUGEMA!

Mul üks raamat juba tükk aega kogun riiulil tolmu ja kiunub lausa minu puudutuse ootuses.
Aega ei ole. Isegi heade asjade jaoks mitte.

Ma lähen. Ma lahkun. Nägemissssst ja head ööd!

38.päev

Mul jäi eilne kogemata vahele. Ma ei tea, mis juhtus. Ma isegi ei mäleta hästi, mis eile toimus....

Aga tänane oli tore.
Pakkisin kooliasjad ilusti kotti, seadsin sammud välisukse poole, jõudsin õue ja...siis tuli otsus- esimesse tundi ei lähe. Kristel oli ka loomulikult minuga. Ilma temata poleks sellist asja juhtunud. Temata juhtub selliseid asju üldse harva, kui aus olla. Mitte et ma oma õeraasukest milleski süüdistaksin, höhöhö.

Kolistasime Elyca ukse taga siis, kes, kusjuures, magas alles. Sadasime korterisse sisse ja ütlesime, et me veedame tema juures veidi aega.

Tegime teed...tunnis möödusid...valmistasime lõunasööki...
Mängisime reisi ümber maailma, kus mina otseloomulikult kaotasin.

vahepeal jõudsin kristelil juukseidki värvida..

Koju hiilisin alles kolmveerand kolm.
Marakratt, ma ütlen. Süümekad on veidi...eriti sellepärast, et ma lihtsalt VALETASIN eesti keele õpetajale, et ma olen haige ja palavikus. Ma oleks pidanud homme luulelugemise konkursile minema. Mul hakkas hirm.
Kas see kõik teeb minust halva inimese? Ma ei taha olla see, kes kõiki alt veab, aga viimasel ajal lihtsalt tundub nii.

Kurat.

Aga homme lähen teeviidale. vaatan, mis seal toimub.
Ehk siis...järjekordne puhkusepäev on ees ootamas. Hurraaahurraaa.

Ma jään kooliasjadega ikka väga jänni.

Aga täna pandi meile uus köögimööbel, mis näeb jube ilus välja!

Nii, kõik.

Tsäu.

36.päev

Minu tujukõikumised on härivad. Kord tunnen ennast maailma kõige õnnelikuma inimesena, järgmisel hetkel tagaks aga teki alla pugeda ja kurbusest mõne pisara poetada. Õõh.

Igatahes.
Täna käisin koolis, isegi saksa keeltes. Tööd ei olnudki. Õpetaja hakkas tunni ajal nutma...
Mul on nii kahju temast...üksik vanainimene nagu ta on...jõuluaeg on üksikutele raske.

Wafis käisin pärast kooli. Tantsutrennis siis. Lauri Pihlap (üüüü) oli treener. Tore oli.

Ja Viru keskusest avastasin täna tänu Kati vihjele ühe poe, kust saab ainult 20 krooni eest JUBE HEAD kohvi.
Ma üritasin täna kodus ise lattet teha. Taipasin, et käepäraste vahenditega piima vahtu ajamine on praktiliselt võimatu. Je.

Ja õues on jube külmas kiskunud... Oujee, ilma teema. Nice.

Mul ei käinudki täna päkapikud. Kurb. Ma olin eile muidu täitsa tubli laps.

Pildid tulid nii nagu tulid...ma ei viitsi neid sättima hakata.

tsau.

35.päev

Ma pean blogikirjutamise oma päevaplaanis ettepoole tõstma. Alati on bloggerisse jõudmise ajaks energiajäägid nullilähedased ja sõnad kuskile kadunud.

Igatahes.

Täna käisin Kostiveres advendikontserdil esinemas. Üllatavalt palju rahvast tuli kohale, kuigi korralduse poole pealt jäi asi veidikene niruks. Kõige enam häiris see, et võimu ei olnud. Tähendab, teoreetiliselt oli, aga see ei funktsioneerinud korralikult ega täitnud seejuures enda ülesannet, milleks on minu kuuldavaks tegemine. Mikrofoni statiiv puudus samuti, mistõttu rippus see asjandus kuskilt lühtri otsast alla ning õõtsus seal minu ees.
Võib-olla olen ma liiga negatiivne, kuid kui tänane esinemine isegi minus mingisuguseid emotsioone esile ei kutsunud, siis mis veel rahvale meeldimisest rääkida. Mul oli lihtsalt igav lava peal lõõritada, kui ma teadsin, et keegi niikuinii mitte midagi ei kuule.

Blääh. Pikk päev oli.

Väsitav lausa.

Mul on homme saksa keeles kontrolltöö. Mitte et see teid huvitaks, aga ma lihtsalt pidin selle oma hinge pealt ära saama. Mõtlesin, et kui see välja öelda...kirjutada, st...siis ehk ei tundugi see nii hirmus ja vastik.
Tundub küll.

Oh well...järjekordne põhjus, mis homme mitte üles tõusta tahta.

Ma kõlan küll nagu mingi vastik tatikas, kuid: kool sakib. Sajaga. See sakib minu sokid jalast. Just nii.

Head und, tupsukesed!

Mina panin oma sussi aknalaule päkapikke ootama.

Jõulud, oo jõulud.

34.päev

Heihoo!

Kui minuga midagi head poleks täna juhtunud, ütleksin, et päev on raisku läinud, sest aeg möödus niinii kiiresti. Aga kõik oli superlux.

Käisin täna Tauril külas (see nimi käib siit blogist juba liiga tihti läbi...). Tegime (pigem tema tegi, aga siiski) spagette kana-tomatikastmega. Kiitused kokale- see kõik oli väga maitsev!

Hiljem vaatasime filmi "Accepted", kui ma ei eksi, mis oli üllatavalt põnev ja naljakas. Mulle meeldib vihmastel päevadel soojas toas filme vaadata. Eriti veel nii hea seltskonnaga.

Noh...enamuse ajast vedelesime muidu niisama...aga isegi see oli täitsa lõbus. Höh.

Ää. Kõik. Sinna mu tunnid kadusidki. Mitte midagi tehes aeg lendab. Midagi tehes lendab ka. Ühesõnaga- aeg on lind.

Ma joon oma tee ära ja lähen magama.
Kui mul selle aja peale veel mõtteid tuleb, siis panen need siia kirja.

Seniks- tsauki!

Jep, mul ei tulnud mitte ühtegi mõtet.

Puupea olen.

Puuseppade värk vist.

33.päev

Reede. Jälle reede. Nädal on möödas. Kõik läheb nii kiiresti, et ma ei suuda enam sammu pidada.

Käisin koolis, puudusin ainult ühest tunnist. Tegin bioloogias järeltööd. Sain positiivse hinde.
Laulsin WAFis. Jube imelikud lauluvalikud on seal Valge Gospeli jaoks. Jesus siin ja jesus seal. Aamen selle peale.

Pärast kooriproovi saatsin Marianne bussi peale koos Tauriga. Nad muidugi hakkasin tänitama üksteist jälle...ma ei saa aru, mis neil viga on. Kohe üldse ei saa aru. Ma lähen googeldan tähtkujude sobivust.

Marianne on vähk, Tauri on veevalaja.
Vähi mittesobivus: Kaksikutega, Lõviga, Amburiga, Veevalajaga

Seda ma arvasingi.

Mul läks font nüüd valeks. Ahsamait, ma ütlen.

Igatahes.

Mul on jube suur uni ja homme on ka päev, seega heidan ennast nüüd unele.

Tsau.

32.päev

Ohhoo, juubel! Kuu aega on möödas minu esimesest postitusest.

11 to go.

Täna oli vahva. Hommikupoole käisin arsti juures linnas ja pärast seda sain Tauriga kokku.

Ja kuidas on võimalik, et aeg nii kiiresti lendab?

Õhtul sain Peke käest mõned eilsed pildid kätte ja nüüd ma aina imetlen neid.
Vastus Peke kirjale:

Oi, kui ilus ma olen.

Olen koos egoga laes. Ärge mind puutuge.

Aga m vist lähen magama, ma segan Kristelit muidu oma klahviklõbinaga.

Tsau!

31.päev

Heihoo!

Käisin täna Peke juures nö. profotosid tegemas. Täitsa huvitav kogemus, kui aus olla. Ma muidugi ei osanud kaamera ees mitte kuidagi olla... "Tee selline hästi loomulik, unistav nägu. Väikse naeratusega. Pööra pea paremale, lase lõug alla ja nina pööra vasakule (?)." No kuidas ma saan niimoodi loomulik välja näha? Aga tore oli. Tahaksin juba tulemust näha.

Võtsin arglikult oma kotist sada aastat vana digika välja ja tegin ka paar pilti.
Meeskond oli siis selline:

Pekel on jube mõnus elamine. Lausa kadestusvääne. Toompeal, otse Kohtuotsa vaateplatvormil (selle kõrval). Ilus vaade vanalinnale. Mõnus. Mõnus mõnus.

Toas ringi vaadates nägin kohutavalt palju paljaste naiste pilte ning ohhoo, isegi alasti Barbie oli seal. Kinky.

Igatahes. Päev oli vahva. Piisavalt tegus, et sellest mälestused jääks, aga samas mitte tappev.

Elu on hea.

Tsau!

30.päev

Jou.

Alustan kõige tähtsamast- ma nägin elus esimest korda päris homopaari. Ilusat paari.
Muidu olen filmides ainult sellist asja kohanud, aga nüüd...nad olid otse minu silme ees. Ma olin nii põnevil kohe, kui aus olla. Musitasid ja kallistasid seal. Jube armas. Ühel oli muidugi lilla jope seljas. Teisel oli vikerkaareväriline sall. Ma oleksin tahtnud neist pilti teha, aga see poleks vist just kõige viisakam tegu olnud :D

Nonii. Nüüd siis vähem tähtsa osa juurde.

Käisin koolis.

Käisin wafis.

Ja täna toimus minu elu esimene kitarritund. Õpetaja on jube kena. Hih.
Ega ta mulle midagi eriti ei õpetanudki... Sain mõned uued akordid selgeks ainult. Järgmine kord viin talle pataka jõululaule ja palun tal nende akordid kirja panna. Hea, kui koolis on olemas andekas inimene.

Mis siis veel...muud midagi.


mm...tsau siis!

29.päev

Ma olen nii väsinud, et võiksin kohe praegu magama jääda. P r a e g u. Nüüd. Siinsamas. Aga ma ei tee seda veel.


Koolis käisin, koolis olin. Peaaegu kõik tunnid, ainult matemaatikasse ei jõudnud, sest mul oli liiga suur väsimus peal.

Pärast kooli magasin pool tunnikest, siis sõin ja kimasin bussiga linna.
Siinkohal küsimus- miks ma tõmban joodikuid ja niisama eluheidikuid ligi?
Astun bussi peale maha ja esimese asjana tuleb minu juurde mingi purjus meheke. Luksub. Vabandab. Luksub veelkord. Krooksub. Vabandab.
"Tead, ma joon tegelikult ainult kaks korda aastas."
[Minu mõte: et siis ainult 1 kaine päev? : o ]
Tegelikult oli ta tore mees. Ütles, et mul on tark nägu peas ning kuuldes, et ma ei olegi üliõpilane, soovitas mul selleks hakata. Tahtis mind sööma ka viia...kui kuulis, et ma ei soovi ja et mul pole aega, tahtis mulle paki pelmeene kinkida. Nunnu.

WAFi tantsutrennis käisin. Isegi Ines tantsis koos meiega.
Laulu nimeks on "Joyful Joyful" ning tants sinna juurde ajab ikka mõnusalt hingeldama, kui aus olla. Ma ei kujuta ette, kuidas tantsides täiesti kõrist gospelit laulda saab. Ausalt, see ei ole lihtsalt võimalik minu maailmas.

Mm...kodus vaatasin telekat ja täitsin suure vaevaga inglise keele kodutöö lehe ära. Ma ei viitsi õppida enam. Ma olen seda vist juba palju siin maininud...aga et te lihtsalt teaksite - mul on tõsi taga!



Saigi kõik vist räägitud...
Egas' midagi.

Homseni!

28.päev

Garfield.
Siimukesekene.
Maamees Madis.
Kaku the Genius.

Lihtsalt ilus poiss.

Heihei!

Täna oli vahva. Nii vahva.
Käisin Kostiveres (nagu igal pühapäeval) ja bändiproovis.
Mul ei ole kahjuks üldse aega siia midagi kirjutada, aim sou sorri. Mul on vaja ühte filmi vaadata. See tundub hea ja mind tõmbab muuvi poole.


Homne tuleb raske. Mul ei ole õpitud. Tähtsad asjad. Ei ole õpitud.
Ma olen laisk, lohakas ja halb.
Aga ma võtan ennast varsti kokku!


Igatahes. Oli meeldiv.
Tsau!


(Panin pildid täna enne teksti, sest ei viitsi nendega mässata.)

27. päev

Tere Teile!


Ja ongi järjekordne päev läbi.
Meel on rõõmus ja hing on õnnelik. :)

Käisin täna Kostiveres, tegin proovi. Järgmine pühapäev, 29.novembril on Kostivere mõisas väike advendikontsert vms. Luuletusi loetakse ja mina laulan. Nunnu värk tuleb, ma arvan. Mõisa saal tehakse kohvikuks ja küünlaid tuleb kõikjale lausa lademetes.

Pärast proovi vurasin tädiga linna. Tema läks etendust vaatama, mina läksin Tauri juurde. Vaatasime filmi, sõime mandariini, jõime kohvi, sõime humaad (!!! heahea asi, mis ei meenuta mitte midagi, mida ma varem maitsnud olen), ja ...

Tädiga sain Loole ilusti. Kodus käis mingi pidu, vanemate sõbrad olid külas. Isa ja Jaanus jõid kaks pudelit viina ja pool pudelit brändit ära ja olid jutukad. Jaanuse laps Sandra oli ka jutukas ja ajas mind kohati isegi närvi natuke. Ma ei tea miks, aga lapsed ei tekita minus erilisi tundeid. Kas minust saab halb ema? o_Õ


Igatahes. Kell on üpris palju ja mul on uni aga ma ei taha magama minna.
Mul oli fotokas kaasas täna, aga unustasin pilte teha. Mõtted olid mujal, pole midagi parata.


Ma olen nii segaduses täna. Eile olin ka tegelikult.
Ma ei tea, mida ma tahan.
Nii on raske.
Aga ma olen siiski õnnelik.


Head und!

26.päev

Ihhii.

Ma olen nii väsinud.

Käisin koolis, tegin ajaloo kontrolltööd, kus suures osas lihtsalt luuletasin midagi kokku...

Müüsin kaks plaati maha, sain natuke rikkamaks.

Käisin WAFis kooriproovis. Ilusat laulu laulsime. M. Jackson- cry .

Sain Tauriga kokku.
Ilus õhtu oli.


Muud midagi.

Elu on hea :)


Pilte ka veidi. Kandisin täna fotokat kaasas.


Ott ei ole tavaliselt selline. Muidu on tal lokid. Ma armastan lokke :)




Heikki käsi. (PS! Väikese sõrme lakkis Tema Ise! ) (PPS! Ta ei ole muidu selline.)




Ilusad inimesed.

Heikki. Marianne. Tauri.




Head und!

25.päev

Nädal on möödunud lausa valguskiirusel. Juba jälle saan hõisata: HOMME ON REEDE!

Ma ei teagi, kuidas on õigem: elada tänase või homse nimel? Ei, ma tean, mida te sisimas nüüd mõtlete. Et ikka tänase nimel. Kunagi ei tea, millal on elu viimane päev. Õige vastus. Tubli(d). 5.
Minu puhul kehtib teine variant. Kui ma homset ei oota ja selleks plaane ei tee, siis pole tänane päev elamist väärtki.
Aii kui diip ja ma arvatavasti homme tahaksin oma vastust muuta, sest praegu on pea unest segi, aga..aga jah.

Igatahes. Tänane.

Nägin poes lühikeste pükstega meest. See oli jube kummaline vaatepilt. Ma ei kujuta ette, kust ta tuli või kuhu ta suundus...aga oma jalad oleks võinud ju sellisel aastaajal mõne riideesemega kinni katta...

Koolis käisid täna politseionud ja -tädid. Neil oli koer ka kaasas. Alaealistelt suitsetajatelt võeti nende pakid ära. Trahvi ei tehtud. Valjult sellest ei räägitud. Minult ei võetud midagi ära.

Koolis käis täna kitarriõpetaja, kes on kõige ilusam mees, keda ma näinud olen.

Blööh, siinkohal tuli mul meelde minu eilne postitus, kus rääkisin oma (tulevasest) sportlikusest. Täna ei viitsinud ma isegi kehalistesse ennast kohale vedada. Ma olen selle õppeaasta jooksul u 5 korda sinna jõudnud. Seda on vähe. Kurb lugu.

3.detsembril on etlemiskonkurs ja ma leidsin sinna ideaalse...mm..jummel, ma ei teagi mis see on. Luuletus vist.
Igatahes avastasin, et Elo Viiding on vahva!


Uhhuhhuuu.
Egas' midagi.
Homme on reede.
Reede.
On reede
homme.
Ma tahaksin
minna
ajas edasi.

24.päev

Külastasin üle pika aja õppeasutust (2 päeva voodis lebamist tundub üllatavalt kauana (jah, sõnameister tegutseb jälle), kui seda ise koged).

Dialoog poest tulles ühe poisslapsega:
"Ou, anna suitsu."
"Ei, ma ei anna kümneaastastele suitsu."
"Noo aga ma olen juba 3 aastat siis üle."
"... + -.- "

Sellised asjad panevad ikka imestama küll. Ma ei tahaks küll seda kulunud lauset siin kasutada, aga...KAS SELLIST EESTIT ME TAHTSIME?!
Ma saan aru, et keelatud asjad on magusad, tean ju omast käest seda tõde, aga...nii noorelt...Ma ei tea kohe. Kahju on.
[PS. Alustasin suitsetamisest loobumist. 1 pakk 3 päeva peale on ju hea tulemus, eks?]


Lubasin endale eile, et külastan täna jõusaali, kuid kuna keegi minuga sinna kaasa tulla ei tahtnud ja mina masinate ja kappide keskele üksinda ei julge kapata, siis käisin hoopiski jooksmas. Üllatavalt hea tunde tekitab väike õhtune sörk. Vihm rikkus asja küll veidi ära, kuid seda uhkem tunne oli minul, tervisespordi harrastajal, üle loikude karata. Je. Homme uuesti, kui mahti on.


Tänast lehte avades sain suure üllatuse osaliseks: meie direktrissikene naeratas sealt vastu. Tuleb välja, et meie kooli algklasside osa sulgemine on piisavalt erakordne juhtum, et sellest suur uudis teha. Hurraa-hurraa. (Minu meelest võiksid nad ikkagi kogu kooli siis juba sulgeda...)


Ja nüüd jõudis mulle kohale, et kui täna on kolmapäev, siis homme on neljapäev. Ja kui homme on neljapäev, siis ülehomme on...reede! (I know, I know.Mu loogika kõrge tase võib teid üllatada.)

Ma ei tea miks, aga mul tuleb ALATI pärast natukest aega blogimist ohjeldamatu unisus peale. Kui ma nüüd oma hiilgavat loogikat kasutan, siis järeldan, et lood on väga halvasti. o_o


Homne õhtu tuleb raske, sest ülehomne tuleb raske. Ajaloos on miljoni lehekülje peale kontrolltöö. Teades õpetajat, pean kõvasti pingutama, et oma 3- kätte saada. Mulle meeldib kurta, ärge pange pahaks.
Koolilapse elu on raske. Mõned ei usu seda, aga samas luban- ma ei valeta!


Ei aga...peaks fotokat uuesti kaasas kandma igal pool, põnev on hiljem vanu pilte vaadata. Täna leidsin näiteks sellise torede pildi enda arvutist (ei, ta ei kükita/põlvita/istu tooli peal):

Ma tunnen ennast nii pikana nüüd. x)


Aga mina siis lõpetan nüüd.
Nägemiseni!




PS. Vot mis mul meelde tuli. Kodus kooli minnes tuli vastu mulle küla...mm..joomamees, kes naerulsui laulis kõva häälega vahvat laulukest (sõnad olid midagi taolist, kõike ei suutnud täpselt meelde jätta, anteeksi):
" Väikestele, uutele, joomameestele suurtele, endale, mu sõbrale, viinapudel suur on ees....ooohhooooi, tüdruk, sul..sul on punased juuksed, iccicc....laulame kõik laulu nüüd....[edasi ma ei kuulnud]...

23.päev

Olin kodune. Homme enam ei ole. Naudin oma viimaseid minuteid vaba inimesena.

Täna oli unine päev. Homme on ka.

Vaatasin filme. Esimest mäletan, teise ajal mõtlesin omi mõtteid.
Tegin maailma parimat toitu, millele ma nime panna ei oska kahjuks.
Tukkusin.

Õhtul tegin endale kodu-spaad. Erinevad maskid, kreemid, vannid jms. Nagu printsess.


Süüa tahaks.

22.päev

Heihei!

Mul on lausa piinlik, et minu postitus seegi kord imetilluke tuleb, kuid ma ei saa sinna midagi parata.
Tänase päeva magasin maha. Sõna otseses mõttes. Kooli ei läinud (kuigi alguses oli plaan, aga poole tee peal mõtlesin ringi...).
Kodus lihtsalt eksisteerisin.

Loo Keskkoolis pandi täna algklasside osa kinni, sest liiga palju puudujaid on. Ma tahaks, et gümnaasiumi osaga samamoodi tehtaks... :)

Jaa...siis. Sain täna hea uudise! Mind oodatakse 15.detsembril linnapea vastuvõtule esinema. What a joy.
Ja 6.detsembril on Rotermanni kvartalis esinemine.
Ja 29.november Kostivere mõisas.
Ja ma loodan, et neid pakkumisi tuleb veelgi.
Mulle meeldib, kui mul mingisugused plaanid on.

Kui kellelgi on häid eestikeelseid jõululaule soovitada, siis palun tehke seda!

Oeh, okei. Ma siis lõpetan.

Tšutšufrei!

Tsau

21. päev

Pühapäev. Homme on kool. Ma ei taha.

Täna käisin vanaema juures Kostiveres. Külastasin kosta iganädalast second handi, sain uusi asju. Sõin vanaema tehtud sööki. Käisin bändiproovis. Tulin koju. Vedelesin diivanil ja raiskasin aega.

Vastik, kui päeva saab kahe reaga kokku võtta...


Mul ei ole üldse kirjutamise tuju.
Üldse on imelik tuju...või pigem...mind vaevab tujutus. See pole ei halb ega hea. Seda lihtsalt ei olegi.




Mäletate seda lumememme, mis me Mareikega meisterdasime? Ta suri ära.
Nohu voolab ninast suhu ja halb on olla.

Head ööd!

20. päev

Täna ärkasin vara, pool kaksteist on vara minu jaoks. Lalalala.

Eilne pidu endast täna märku ei andnud. See on suurepärane.

Käisin täna perega kinos. Kristeli boifrend oli ka kaasas. Sõin palju kommi ja krõpsu ja jõin kahjulikku jooki nimega Coca-cola. Aga see oli seda väärt.

Film, mida vaatasime, oli 2012. Kestvus ületas kahte tundi, kuid see ei tundunud nii pika ajana. (istmik hakkas samas valutama küll natuke...). Aga vahva oli!

Nüüd olen kodus ja mul on väike palavik ja nohu ja ma ei tohi haigeks jääda.

NING kuskilt leidis mind muusika ülesse ja üks meloodia kummitab juba terve päev. Ma lähen laulu looma.

Tsautsau!

19.päev

Kell on 02:48 ning ma olen lõpuks kodus. Siin on nii soe ja hea.

Tänane päev oli...mõnus. Kõik oli hea, välja arvatud arsti juures käik. Mul paluti spetsialisti poole pöörduda. AGA ma tean, et mul ei ole midagi hullu viga. Ei saa olla.

Igatahes. Koolis on õpetajad haiged, täna toimus 2 tundi, millest kohal käisin ma ühes (lausa masendav, eksole...).
Pärast kooli vahtisin telekat ja jäin magama ja ärkasin ja jäin magama ja sõin ja hakkasin ennast linnaminekuks sättima.
Linnas oli plaanis WAFi kooriproovi minna (kuhu ma ei jõudnud paraku...koos Mariannega. ma süüdistan natuke teda kah..me oleme mõlemad rebelid.) Valge Gospelini on niinii vähe aega ja mul ei ole laulud selged. Järgmine nädal on stuudios ühe laulu lindistamine, mida ma ei oska. Ma ei suuda ladina keelt välja hääldada. Proovis me mannuga naersime lihtsalt, sest meie jaoks olid seal mitmed sõnad ebasündsa kõlaga (nt. vittuuuuu jms.). Oh meid.

Igatahes. Proovi ei läinud, selle asemel külastasime hoopiski Hessi, kus tellisin burksieine ja toppisin ennast lausa kurguni rasvast toitu täis. Kuradi hea oli, kui aus olla. Maitse, ma mõtlen. Enesetunne nii hea ei olnud pärast.

Hiljem läksime Solarisse ja mängisime mingis lauamängupoes malenuppudega maleruudulisel laual kabet. Ma sain kolm korda pähe. See tõestab fakti, et ma ei oska asju ette mõelda.

Veeel hiljem saime taani kuningate hoovis Raunoga kokku ja vaatasime, kuidas ta viina joob ja mitte midagi ei mäleta.

Siis külastasime Fretsi sünnipäevapidu, mis kahjuks (andke andeks) oli täielik p*sk. Võib-olla on see minu ego värk kah...ma ei saanud seal lihtsalt tähelepanu mitte kelleltki. Seal oli niiiii palju rahvast ja see oli kuskil pubis ja seal olid välismaalased ja mul polnud tooli.

Õnneks päästis mind/meid igavusest välja Tauri, kes rääkis meile heldimusega oma tänaõhtusest tegevusest, milleks oli...GAGi tagahoovis peedi joomine. Jumal olgu temaga, ta tundis ennast oma 20 eluaasta juures jälle noorena.

Pärastpoole käisime läbi mitmed vanalinna pubid/baarid, kuid ei leidnud istumiskohta. Külm oli. Minul vähemalt. Karja keldris oli õnneks üks vaba laud.
Mm...seal me chillisime. Marianne tormas bussi peale ja mina vaatasin Taurit ja suitsul olles tormas meie juurde Rauno, kes esimese asjana ütles mulle edasi, et mu isa helistas. Tähtis info. Ta helistas küll. Okei, see on nii ebaoluline praegu.

Igatahes...edasi liikusime Rauno seltskonna juurde patricusse ja seal tegi Tauri meile üllatusjoogid välja, mis oli temast väga kena. Aitäh talle!

Minul hakkas väike väsimus peale tulema ja kui Tauri kui tööinimene otsustas, et ta on täis jäänud ja peab koju minema, sest homme on tööpäev, siis tekkisid minugi pähe kodumõtted.

Väike põige oli kambaga ka krahli...seal polnud midagi huvitavat.
Ja siiiiiiiiiis tellisin takso ja vurasin koju.

End of story.

Mul on väsimus ja ärkvus (kas selline sõna on olemas? :D) üheaegselt.

Lähen näen parem tulevikku oma unes ette.

Head ööd, lillekesed!

18.päev

Õujee, homme on reede. Nädal on nii kuradima kiiresti möödunud. See on hämmastav lausa.
Reede, friday, freitag, perjantai, пятница, venerdi, 金曜日. Jejejeje.

Tänane päev möödus kiirelt. Koolis on paljud õpetajad haiged, seega toimus vaid 4 tundi. Noh...4 korralikku tundi. (Kehalised ei loe.)
Vene keele õpetaja on kah tore...võttis oma seitse asja ja läks koolist minema. Mitte kellelegi ei öelnud, isegi õppealajuhatajale mitte. Me oleme klassiga veendunud, et ta ei ole päris normaalne naine :D

Aga homme on ainult 3 tundi ja siis juba koju.
Ja homme saan pittu.
Ja homne tuleb tore.
I'm in love with friday.


Tsau!

17.päev

Ahoi!

Täna on üks kuradima töine päev olnud ja seda sõna otseses mõttes. Kontrolltöö tuli valmis vorpida nii bioloogias, füüsikas kui ka keemias. Aga lõpp hea, kõik hea- lõpuks on need mul tehtud vähemalt. Nüüd veel 5 järeltööd ja ma olengi omadega mäel!

Nii väga kui ma ka tahaksin, ei oska ma siia midagi erakordset kirjutada.
Kõik oli/on jube tavaline.

Uus saade hakkas täna jooksma. "Kaalust alla" vms. Mulle see meeldib. Põnev on vaadata, kuidas inimesed kõhnuvad ja kaalu langetavad. OKei, see on väga ebaoluline teema.


Mind aetakse magama.
Vastuväited puuduvad.

Head und!

16.päev

Tere õhtust!

Sellistel hetkedel nagu praegu tekib tunne, et aeg möödub tõesti kiiresti. Juba on õhtu.
Päev iseenesest on üpriski üksluine olnud, kuid siiski tunnen, et see oli elamist väärt.
Koolis oli raske olla, sest mind vaevab väike tõbisus. Pea on uimane ja nina kinni, liikmed valutavad, aga palavikku ei ole. Mina tunnen ennast haigena, kuid koju ei lubata siiski jääda. Kahju. Homset tahaks küll vabaks saada. Kolmapäevad pole minu jaoks. Ega esmaspäevad. Või neljapäevad. Ja noh...teisipäevadki on üldjuhul üpris jamad...

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa. Täna lendlesid taevast alla hiiglaslikud lumehelbed. Ausalt- nendesarnaseid pole ma varem näinud.

Koolis saab hakata kitarritunde võtma. Peaks minema sinna, saaks osavamaks.
Rahvatantsu saab ka õppida nüüd. Sinna võiks ka tatsama minna.

Käisin üle pika aja Loo vahel jalutamas Elycaga. Nägime platsi peal lumememmede-taatide perekonda. Armas. Ja loopisime põõsas olevat skulptuuri lumepallidega. Hea on laps olla.

Mul tekib alati siia kirutades mingi mõttekramp. Enamasti möödub see mõne(kümne) sekundiga, aga täna olen ma vaimselt täiesti halvatud.
Ma arvan, et tarvis on suurtes kogustes und.

Oli meeldiv.
Nägemist.

15.päev

Esmaspäev. Uue nädala algus. Koolinädala algus.
Mul on õppehoones viibimisega ja kohal käimisega viimasel ajal tõsiseid raskusi. Alati on mul midagi viga...ja kui midagi viga ei ole, siis ma leian selle miski, mis sunnib mind koolist enneaegselt lahkuma.
Täna suutsin seal olla kolm esimest tundi. Neljas oli saksa keele suhtlemine, mis...noh...pole minu lemmik. Koju jõudes leidsin eest Kristeli ja Elyca ning kolmekesi leidsime, et tagasi kooli minemise asemel oleks palju vahvam linna poole vurada. Mõeldud-tehtud.
Tunni aja pärast olimegi juba tee ääres külmast värisedes hääletamas, kotis loksumas kodukootud hõõgvein.
Linnas käisime Tallinna Keskraamatukogus (kusjuures, see oli minu esimene kord!), kasutatud raamatute poes (ma ei oska seda muudmoodi nimetada), postkontoris, poodides, postkontoris.
Mina läksin postkontorisse kindla plaaniga- vaja oli saata Eesti peale laiali minu plaadid. Kristel sai aga sellise innustuse ümbrikutest ja markidest, et ta otsustas enda Margile postiga šokolaadi saata (olgu mainitud, et mark elab nõmmel...). Igasugune šokolaad muidugi ei sobinud- tarvis oli vaja valget õhulist maiust. Käisime läbi mitmeid poode (rõhk sõnal m i t m e i d ), kui sellist šoksi ei leidnud. Närvi ajab, kui inimesel on kinnisideed. Igatahes...pärast pikka otsimist leidsime selle ÕIGE šokolaadi. Hurraa-hurraa.


Ühesõnaga aeg lendas ning minul ja Elycal oli kodus meisterdatud imejoogist juba lõbus. Tegelikult ei oska ma Elyca kohta midagi öelda, tema naerab niikuinii kogu aeg...aga minul oli hea.

Õhtul oli trenn kah, tantsutrenn. Enne seda sain Mariannega kokku ning ostsime solarisest mingit hiina toitu (ma ei ole mitte kunagi varem midagi sellist söönud). Ning tasub ära mainida, et MA SÕIN SEDA PULKADEGA! (Ma ei olnud neid mitte kunagi varem kasutanud.) Marianne üritas seda ajaloolist hetke jäädvustada kah. Tulemus oli selline:


Trenn oli nagu trenn ikka...Väsitav, samas mitte eriti. Huvitav, samas veidi igav. Saime selgeks täna tansuliigutused loole "Like a prayer". Je. Ma ei saa tegelikult ikka veel eriti aru, kuidas on võimalik ennast kiiresti liigutades veel laulda kah. See ajab hingeldama ju. o_o

Õhtul oli juba õues külmaks kiskunud ning mina ja Mann (ma loodan,et Marianne ei pahanda, kui ma teda siin niimoodi nimetan...(Su nimi on kirjutamiseks lihtsalt liiga pikk.)) seadsime sammud Protesti poole, kus veidi soojust endasse saaks. Oh imet, kelle ma sealt leidsin- Tauri, kes oli liiga energiline nii minu kui MANNI jaoks ning hüppas mulle esimese asjana kohe peale ning andis näppudele valu. Okei..see kõlas minu maailmas väga...khm, jah. Ühesõnaga tuli mind kõditama/kõdistama (?). Mitte et ma kõdi väga kardaks...aga tal on osavad näpud. Hah.
Protestis oli hea soe ja seal oli mõnus pehme diivan, kus võiks pärast väsitavad koolipäeva täiesti vabalt sügavasse unne suikuda.




Tauri lubas mulle, käsi südamel, et kui ma temaga ühendust võtan, siis ta vastab mulle samaga. (Marianne pööras hiljem tähelepanu tõsiasjale, et Tauri näeb välja nagu Tammsaare. Jah.)







Mõne aja pärast otsustas Tauri, et mul on aeg koju minna ja nii ma siis tegingi. Marianne saatis mind marsa peale ja siin ma nüüd olen. Home, sweet home.

Mannu.



Ja praegu ajab mind ennast ka imestama see, kui palju ma kirjutada võin absulootselt mitte millestki. Isegi MINA ei viitsi seda läbi lugeda. Seega, kui sina, kallis lugeja, oled omadega siiamaale jõudnud, siis õnnitlen sind- sa oled väga vastupidav inimeseloom.

Aga uni on. Ja nohu on. Ja inimesed on seagripi-paanikas.

Nägemist.

14.päev

Tere!

Täna on isadepäev. Hommik algas isale kingituse üle andmisega ning edasi suundusime kõik kööki ühist hommikusööki nautima.
Hiljem vurasime autoga vanaema juurde. Sai kaltsukas käidud, uusi hilpe soetatud, surnuaias vanaisasid tervitatud, lumememme ehitatud. Lumi hakkab vaikselt ära sulama. Ma poleks kunagi uskunud ennast seda ütlevat, aga... mul on kahju, et nii juhtub. Mul on kahju, et lumi sulab. See valgus ja talvisus oli täitsa meeldiv.

Koju jõudes hakkasin vabatahtlik-sunniviisiliselt koristama. Kristel läks muidugi närvi ning vingus siin, et temale meeldib sassis toas olla. Mina ei tea, mis mõnel inimesel viga on.
Toa korrastamine äratas minus mingi ürgse koduperenaise ning otsustasin kogu perele õhtusöögi valmistada. Menüüs olid bolognese-täidisega pannkoogid juustuga. Mitte, et ma ennast nüüd kiidaks, aga...see oli kuu parim õhtusöök. Kindlasti.



Jõelähtme.

Mareike.


Mareike ja Oskar. (Minu nimesoovitus oli Osvald, aga Mareike arvates on see vanamoodne nimi...Ja ma tahtsin taadile rinnalihased teha, aga Mareike silus need ära, öeldes, et meestel ei ole tisse.)




Ilusat uut algavat nädalat kõigile, kes vihkavad esmaspäevi!


Tsau.

13.päev

Kell on pärast südaööd ning mu voodi on nii väljakutsuv.

Tänane päev möödus lihtsalt eksisteerides selle sõna kõige igavamas tähenduses.
Üritasin mediteerida, aga jäin kogemata magama.
Vaatasin Keskoolimuusikali, sest see tundus nii pop ja noortepärane film. See ei olnud tore. Samas...oleks mul aastaid 13, fännaksin seda filmi sajaga. naq.

Laupäev oli raisus. Kahju. Mul on vaja järgnevateks nädalateks tegutsemisplaani, kodus on igav passida.

Homme/täna on isadepäev.

Head ööd!

12.päev

Reede! See tähendab seda, et...nädalavahetus! Hurrraaaaaaa!

Oleks mul nüüd veel homseks mõni plaan kah taskust võtta, oleks eriti hea.

Tänane päev oli raske ja kerge samaaegselt. Kerge oli, sest koolitunnid olid lihtsad ja möödusid valutult. Raske aga sellepärast, et istuda klassis ja vaadata väljas sadavat lund...see on piinav.

Käisin täna WAF kooriproovis. Õppisime uut lugu. Ma ei mäleta selle nime...see hakkab piinama mind nüüd. Igatahes oli tegemist klassikalise lauluga, mille helikõrgused hämmastasid mind. :D

Käisin täna Kristeril ka külas. Siim oli seal. Ja Ain. ( Oli ikka ain, eks? : o )
Mul on nimede peale niiiiiii kehv mälu, et täitsa lõpp.
Igatahes seal sai veini joodud ja piipu tehtud. Tore oli.
Jõudsin ühe pildi täna teha ja siis sai fotokal aku tühjaks. Nummi. Mulle meeldivad ilusad inimesed.


Igahates. Talv on käes. Varsti on aeg hakata jõuluvanale kirja kirjutama.



Enam ei oska ma midagi öelda. Kahjuks.


Hääd ööd!

11.päev

Täna oli kohe ärgates õnnelik tunne. Põhjus- teadmata.

Vurasin hommikul marsaga linna, käisin...arsti juures. Pärast seda suundusin kaltsukaretkele. Humanas on praegu kõik asjad 20.-, mina sattusin sinna happy hour'i ajal. Seega võisin endale ükskõik millise hilbu vaid 15 krooniga soetada. Ma lausa hullusin seal kaupluses!
Koju tulin nummide talvesaabaste, vingete ketside, punaste pükste ja cooli särgiga. Seega võib väita, et minu päev läks igati korda.

Koju jõudes...ei teinudki ma midagi. Vahel on ka lihtsalt eksisteerida igati mõnna.

Üritasin mõne tunniga "Noore Wertheri kannatused" läbi lugeda, aga mulle ei lähe selline kirjandus eriti peale. Mitte et see otseselt igav oleks... ma usun, et asi on lihtsalt selles, et see on k o h u s t u s l i k. Mul tekib vastumeelsus.

Aa, mis mul meelde tuli.
Täna sadas lund. Ja jube külm oli/on. Jäine tuul puhus kohati nii tugevasti näkku, et lõug kippus krampi minema.
Trollipeatuses nägin seismas ühte armsat poissi, kellel lumepall käes oli. Ma hakkasin mõtlema, et...kust ta palli jaoks piisavalt lund sai? Seda küll sadas veidi, jah, aga...mitte piisavalt, et endale sellest lumekera voolida.
Hämmastav.




Homme on reede. See tähendab seda, et algamas on nädalavahetus. Ma tahaksin endale plaane. Arvatavasti passin ikkagi laupäeval-pühapäeval kodus.
Raske on. Enam ei ole kuskil minna, midagi teha... S'iga oli kogu aeg mingeid käimisi ja, khm,...tegemisi.


Iiiigatahes.
Ma lähen nüüd magama ja põen enne uinumist homsete tegemata kooliasjade pärast.


Kõike head ja.... armastage rohkem!

10.päev

Jou.

Juubel. 10 päeva täis. Hurraa-hurraa.

Kell on õhtu ja mul on juba uni, kuigi päeval magasin päris mitu tundi. Minu unevajadus on suurenenud lausa nii palju, et seda on raske kirjeldada. Täna olin koolis ainult 3 tundi ja siis palusin klassijuhatajalt luba koju minna, sest silmad vajusid tunni ajal kinni ja pea valutas. Nagu hädapätakas, ma ütlen. Ma vihkan pimedust, külmust ja talve. Ära tule veel. Või kui, siis palun ole kiiresti mööduv.

Noh...päevakirjeldus...ärkasin. Sõin. Tulin koju. Magasin. Sõin. Magasin. Vaatasin filmi. Sõin. Mängisin kitarri. Laulsin. Sõin. Sõin. Sõin. Lähen magama. Fun.

Kusjuures film oli mega hea. "5oo days of summer". Poetasin paar pisarat isegi. Soovitan soojalt. Tegemist on sellise...ehtsa romantilise fimiga, mida on mõnus sooja tegi all vaadata.
Mulle meeldivad ilusate näitlejatega ilusad filmid.



Olen juba mitu ööd järjest proovinud seda lucid dreamingu värki, aga kunagi ei õnnestu. On hea, et ma allaandja tüüpi ei ole. ma suudan ja tahan sellist asja veelkord kogeda. Võimas.

Homme on mõnna...ei pea kooli minema. Linna minek. Plaanis on kõik kaltsukad läbi käia ja endale mingisugused talvesaapad leida. Võimalus, et ma midagi normaalselt leian, on küll 1/122343o674386327'st, aga ma ei kaota lootust!

Mm...mnjah. Ma ei teagi. Lähen oma juukseid värvima.


Tsautsau Sulle, kes sa seda loed! :)

7. 8. 9. päev(ad).

Ma olen luuser. LUUSER!

Nii palju siis minu igapäevasest blogimisest. Oh mind küll.

Lühike ülevaade siis minu vahele jäänud päevadest.

7. päev.

See oli siis meedialaagri viimane päev. Olin praktiliselt magamata ja üüüpriski väsinud. Kaks tundi on minu jaoks liiga vähe.

Hommik algas siis söögiga. Hea algus päevale. Järgnesid 2 valikloengut. Esimene oli välisajakirjanduse kohta, teine aga tabava(te) pealkirja(de) panemise kohta. Esimesest ma midagi ei mäleta, kahjuks magasin ma oma mõtetes. Teist ma ei taha mäletada. Minust head pealkirjapanijat ei saa. Kahjuks. Kurb lugu küll.

Pärast loenguid sai veel süüa ja siis oli aeg laagri lõputseremoonia jaoks.
Sain endale tutika vihmavarju ja paar raamatukest lehte kirjutamise eest.
Kusjuures, kes huvi, siis laagri lehte saab lugeda aadressil : http://www.meediaklubi.ee/files/Ilmarine.pdf

Umm...noh...pärast laagri lõpetamist sõitsime suure kambaga Lähtelt Tartusse. Seal läksid kõik laiali. Mina ja Marianne tahtsime kuskile mõnusasse kohvikusse teed jooma minna, aga kahjuks olid kõik kohad kinni/kohe sulgumas/kuskil peidus. Genialistide klubi me üles ei leidnudki. Aga see ei ole pühapäeviti vist niikuinii eriti kaua lahti?
Kuna istuma kuskile minna ei saanud, hüppasime sisse Humanasse kus olid soodushinnad jaaa...siis sain kõne Tomilt, kes kutsus mind õhtul Indigolaste plaadiesitluskontserdile ühte nende lugu esitama. Ma lausa värisesin suurest erutusest. Hiljem õhtul värisesin hirmust.
Aga seal oli tore. Ja need inimesed on nii toredad. Ja kõik oli nii tore. Välja arvatud minu laulu algus. Mul on piinlik lausa, kui aus olla.
Kel huvi, see kiigaku linki: http://www.youtube.com/watch?v=jL1On5ztWZk

Kella kaheteist-paiku olin ilusasti koju jõudnud ja heitsin unele. Ma jäin silmi sulgedes KOHE magama.

Pilte ei viitsi siia kahjuks praegu lisada. :(


8.päev

Oleksin pidanud kooli minema, kuid ärgates oli õues juba valge ning kell näitas peaaegu keskpäeva. Ausalt öeldes ei oskagi ma esmaspäeva kohta midagi kirjutada. See oli nagu...peaaegu olematu minu jaoks. Päev läbi lihtsalt uimerdasin ja tegin asju, mis on täiesti ebavajalikud. Praeguseks on õnneks vähemalt väljapuhanud tunne.


9.päev

Nonii. Tänane. Nüüd olen oma kirjutistega taas järjepeal.
Hommikul kooli. Koolist koju. Kodust WAFi. WAFist linna. Linnast koju.
Selline oleks siis päeva lühikokkuvõte.
Midagi eriti erilist ei juhtunud, päev tagu iga teine.
Kristel sai täna endale uued talvesaapad. Ta on nende üle nii uhke ja õnnelik, et ma lihtsalt pidin seda siin ka ära mainima.
Mina ostsin oma läpakale lehmapildiga kleepsu peale. See on lihtsalt nii armas ja naljakas üheaegselt, et ma ei saanud seda ostu sooritamata jätta. Oh mind küll.

Ma pean kohvi- ja koolajoomise maha jätma. Kõht valutab viimasel ajal kogu aeg. Ma usun/loodan, et see on sellest. Kui jah, siis on võimalik minu seisundit lihtsa vaevaga prandada.

Veel tahaksin ma suitsetamise maha jätta. Ma poleks kunagi arvanud, et minust täiskohaga nikotiinik saab. See on hullumeelne.
Homsest hakkan korralikuks.

Vaatan praegu ema ja isaga "Up"'i. Õigemini. Nemad vaatavad. Mina kuulan pigem. Vahva multikas.

Ma tahtsin veel siia midagi kirjutada, aga ma ei mäleta...
Ma tuletan meelde. Ärge segage....









KURAT. Ma vihkan, kui mingi asi 1 sekundiga meelest läheb ja enam iialgi ei meenu. Niimoodi võivad paljud teod tegemata ja tähtsad mõtted mõtlemata jääda ju...
Kurb.


Aga kell on juba pool kaksteist ja ma pean unedemaale kappama, muidu ei saa homme kuidagimoodi ülesse.



Hasta la tsau!

6.päev

Tere varahommikut!

Jäin tänase (eilse) postitusega veidi hiljaks. Andke andeks mulle. Aeg lihtsalt lendab. Kohati hakkab isegi kahju.

Kell on 4:45 ja enamus laagrilisi on veel ärkvel.
Täna oli üübervahvaaaaaaaapäev.
Magama sai küll veidi hilja mindud eile, seega päev oli sutsu unine, aga praeguseks on kõik tibens-tobens. Ei teagi..on mu praegune vahva olek tingitud üleväsimusest või väikesest joogist? Vahet polegi. Peaasi, et elu ilus oleks. Je.

Tänane päev algas üpris varakult. Äratus pidi idee järgi olema 07:45, aga silmad avasin ma mingi piiksumise peale 08:56.
Pesemisega on siin laagris nigelad lood. Teatud kellaaegadel saab kõrvalühikas käia duši nautimas, aga kuna siis on nii pikad järjekorrad, ei viitsi mina sinna trügida. Seega olin sunnitud tänased (eilased) iluprotseduurid ja vajalikud pesemised korda ajama Lähte Ühisgümnaasiumi WC's. Kummaline on see, et seal on kraanikausi kõrval väike dušike..või see otsik nagu. Oh seda head saatust. Jah.

Nii. Pärast sööki oli meil teemagruppide koosolek, kus saime palju uut ja huvitavat teada intervjuude kohta.
Siis tuli meile külla PRIIT PULLERITS! Ohohohoooo. Ma panen siia pildi ka kohe temast, et te ikka usuksite, et meil selline kuulsus siin käis :D


Pärast seda meest toimus meil üldgruppide kokkutulek, kus pidime välja mõtlema teemad, millest laagri lehte kirjutame. (Lehe nimeks sai kusjuures "Ilmarine. Kes siis veel?" Andeks. Ilmar on laagri korraldaja. Nunnu :) ihiihii.)

Otsustasime, et teeme loo Mariannega koos. Pärast pikka mõtlesimist kirjutasime/tegime ühe eksperimendi. Vaatlesime võileiva kukkumist. Et kas tõesti kukub võileib alati just tagurpidi põrandale? Homme kirjutan meie eksperimendi siia blogisse ka. See sai laagri lehte. Je :)

Pärast artiklite kirjutamist oli meil vaba aega. Natukene. Enamus sellest kulus grupi etteaste ettevalmistamiseks. Meie grupi teema oli "Naistevahetus". Mina mängisin selle lühinäidendis kurja naist. Ja see otsustati kohe ära, et mina olen see kuri. Miks ma teistele kurjana näin? Ei aga..esimenime läks täitsa hästi.


Pärast etteasteid olid kavas mäng nimega "Tähed muusikas". Avastasin, et ma ei tea eesti muusikast peaaegu mitte midagi. Kurb. :D

Jaaaaaaa pärast mänguuuuuuuuuuuuuu oli täiesti vabavaba aeg. Selle aja sees lõpetasime ja viimistlesime Mariannega enda laulu. Kirjutasime seda alates eilsest. Täna sai valmis. Funfunfun. Esitasime seda ka mõnele isikule. Varsti arvatavasti lindistan selle kaameraga ja laen youtube'i üles kah. :)


Siis...hilisõhtul/varahommikul toimus Magalas nr1 minu väike minikontsert. Lõõritasin seal teist rõõmuks. Vahva, eksole?

Nii..mis siis veel...
Rohkem midagi huvitavat polegi toimunud.
Kell on juba üle viie ning minul hakkab vaikselt uni tekkima. Ma ei teagi, kas on mõtet magama minna või ei...samas nagu võiks ju...aga teisalt...on sellel mõtet? Mõni tund und ei tee ju kedagi erksamaks, või mis?

Iiiiiiigatahaes. Mul on nii hea olla :)

Lisan siia veel minu ja Siimu sõbrapildi kah, sest see on nii tore mu meelest. :D



Aga head olemist teile ja mina lahkun!



Tsäuuu.

5.päev

Heihoo!

Viies päev. Laagripäev. Nõjatun praegu Lähte Ühisgümnaasiumi seinale ning lutsin apelsini.
Kell on 2:17, kuid ma lihtsalt ei suuda magama minna.

Tänane päev.
Ärkasin kell 06:00. See on liiga vara. Isegi minu jaoks.
Aga kella kaheteistkümneks jõudsin ilustu Tartusse (ärge küsige, miks nii hilja) ning peagu sõitis buss ka Lähtesse ( Lähtele?).
Igatahes. Siin ma nüüd olen.

Siin toimub selline asi nagu Meedialaager. Ehk siis...noortele meediahuvilistele räägitakse, kuidas kirjutada ühte korralikku artiklit jms. Enamasti on siin koolilehtede tegijad...mõned erandid ka sinna hulka. Nagu mina.
Ma ei tee koolilehte ja ei kavatse teha ka.
Aga seltskond on siin hea. Praeguseks on see juba kolmas kord, mil ma siin olen.

Tahtsin oma sissekandesse pildikesi ka üles laadida, aga ma ei saanud neid mitte kuskilt. Kõik tudivad.
Aga kunagi millalgi ilmuvad ka need siia.

Nii. Kõht on tühi. Süüa saab siin liiga vähe. (Või olen mina liiga suure isuga? o_Õ)

Homme (täna siis juba?) tuleb raske päev. Me peame hakkama artiklit kirjutama, et siis laagri lõpus lehe kokku saaks panna. Selline kohustus paneb magamise peale mõtlema.


Ääää....Mul sai jutt otsa. Mul saab nii tihti jutt otsa. Mul ei ole viimasel ajal üldse sõnu. Ei siin, kübermaailmas, kui ka muidu. See on imelik.


Ei aga. ma lõpetan.
Andke andeks, mu aju ei tööta enam. ainult ühe asja jaoks hoian oma silmi veel lahti.


Paka!

4.päev

Tere!

Kurvastusega pean teatama, et tänane blogisissekanne tuleb ERITI lühike, sest et midagi lihtsalt EI OLE toimunud. Kurb lugu küll.

Hommikust saati kodus. Päeva tipphetkeks oli filmi vaatamine. Funfun.

Homme lähen Meedialaagrisse. Võib-olla on siis midagi siia kirjutada. Lõbus nädalavahetus tuleb.
Ma loodan. Ei. Ma tean.


Igatahes.
Kes lootis midagi siit lugeda, siis...andke andeks- seda ei juhtu.
Aga mulle kulus selline mittemidagitegemise-päev ära. :)

Aga.
Tsau siis! :D

3.päev

Joujoujou!

Tänane päev ongi sujuvalt õhtusse jooksnud. Ohhoo.
Midagi erilist toimunud ei ole. Hommikul-päeval passisin niisama kodus, kus teatav tegevusetus isegi nauditav, hiljem aga piinav oli. Uhhuhhuuu.

Noh, igatahes. Õhtupoole oli bändiproov. Tore nagu alati. Tegime oma lood läbi, Siim sai mängida nende kuradima..tšembe-bongo-maeiteamisasjadegasestmaeimäletanendenimedega. Vot nii.
Üks tütarlaps käis ka seal laulmas...nime ma kahjuks ei mäleta. Mari-Liis äkki? Või Mariliis? Või Mari Liis. Ma vist panin täiega pange praegu. Aga see ei ole oluline. Nimede peale on mul kahjuks kehv mälu.

Mõningaid pilte siis Arukülas chillimisest:

Siim on alaealine. Kui ma kunagi politseinikuks hakkan, siis teen ma talle selle pildi alusel trahvi.




Ei kommentaari. (Ma märkasin praegu, et mu kael on siin ERITI imelik o_o)





Tegin töömesilasele kõhutäidet. Madis ütles, et ma tegin seda valesti. Aga...ma ei saa ikkagi aru, mis vahet seal on, kas juust on vorsti peal või vorst juustu peal. Maitseb ikka ühtemoodi ju. o_Õ
.


Näo järgi otsustases...oli sai vist...köh. Ikka oli hea, eks?




Reit värk.







Mida kõike Siimu toast ka ei leiaks...



"Oota, ma teen hästi musikaalse näo pähe." Kaku the Genius.





Nii. Igatahes.Pärast proovi loksusin marsaga Tallinnasse (45 minutit tundub mõnikord nii pikk aeg). Külm oli. Ja kodutranspordini oli aega, seega...läksin kaltsukasse tuuseldama. Mul on vist sõltuvus. Ma ei suuda mitte kunagi sealt tühjade kätega tagasi tulla. Lihtsalt EI SUUDA. Täna sain ilusa kampsiku endale. Mitte et see oluline oleks.
Keegi kunagi rääkis, et kaltsukastest ei tasu riideid osta, sest iial ei või teada, milline inimene neid varem kandnud on. Et võib-olla oli sellel inimesel halb aura ja siis see kandus sellele riideesemele üle vms. Mina ei usu sellist juttu, see on liiga...voodoo. Ja kui see ongi tõsi, siis ma tunnen halva inimese kantud riideeseme ära- see lihtsalt ei vaimustaks mind. Vot nii.

Mul sai jutt ootamatult ja teadmatutel põhjustel otsa.
Anteeksi.


Naeratage ja olge toredad!

Tsau!