11.päev

Täna oli kohe ärgates õnnelik tunne. Põhjus- teadmata.

Vurasin hommikul marsaga linna, käisin...arsti juures. Pärast seda suundusin kaltsukaretkele. Humanas on praegu kõik asjad 20.-, mina sattusin sinna happy hour'i ajal. Seega võisin endale ükskõik millise hilbu vaid 15 krooniga soetada. Ma lausa hullusin seal kaupluses!
Koju tulin nummide talvesaabaste, vingete ketside, punaste pükste ja cooli särgiga. Seega võib väita, et minu päev läks igati korda.

Koju jõudes...ei teinudki ma midagi. Vahel on ka lihtsalt eksisteerida igati mõnna.

Üritasin mõne tunniga "Noore Wertheri kannatused" läbi lugeda, aga mulle ei lähe selline kirjandus eriti peale. Mitte et see otseselt igav oleks... ma usun, et asi on lihtsalt selles, et see on k o h u s t u s l i k. Mul tekib vastumeelsus.

Aa, mis mul meelde tuli.
Täna sadas lund. Ja jube külm oli/on. Jäine tuul puhus kohati nii tugevasti näkku, et lõug kippus krampi minema.
Trollipeatuses nägin seismas ühte armsat poissi, kellel lumepall käes oli. Ma hakkasin mõtlema, et...kust ta palli jaoks piisavalt lund sai? Seda küll sadas veidi, jah, aga...mitte piisavalt, et endale sellest lumekera voolida.
Hämmastav.




Homme on reede. See tähendab seda, et algamas on nädalavahetus. Ma tahaksin endale plaane. Arvatavasti passin ikkagi laupäeval-pühapäeval kodus.
Raske on. Enam ei ole kuskil minna, midagi teha... S'iga oli kogu aeg mingeid käimisi ja, khm,...tegemisi.


Iiiigatahes.
Ma lähen nüüd magama ja põen enne uinumist homsete tegemata kooliasjade pärast.


Kõike head ja.... armastage rohkem!