Kalkun.

Mõni päev lihtsalt on selline, et... tekitab kuidagi elusa tunde.
Ma olen nii õnnelik viimasel ajal.

Täna olid kevadpäikese asemel taevas hoopiski lumepilved. Tundus, et tali on taas saabunud. Oeh, võiks juba soojaks minna. Ometigi pole hullu, vähemalt on südames kevad.

Mul oleks nii palju öelda, kui mõndade asjade kirjeldamiseks ei ole lihtsalt sõnu. Lihtsalt...pole. Ja neid ei saakski kirja vist panna.
Ja ma ei saa üldse aru, mida ma häman siin praegu.
Ee...jah. Täitsa segane.

Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma olen ikka veel olemas ning elu on tõesti jube ilus!



Ja kui te nüüd mõtlete, miks ma siia sittuva lehtelugeva kalkuni pildi panin, siis...just see tuli vasteks, kui trükkisin googlesse sisse "happy".

Nii et.
Jah.
Nautige.

Helmikuu! (EI, maaliskuu siiski...)

Tere-tere-tere!

Igavus teeb tõesti head, eksisin ka siia üle pika aja ära.
Midagi tarka paraku öelda ei ole, nagu alati.
Sooviksin teile kõigile hästi head ja mõnusat kevade algust! OOeh, kevad on mõnus aeg.

Kevad- ja jälle on armunuid palju.
Kevad- nii mõnigi hõiskab valjult!
Kevadel unuvad hetkeks me mured...
Kevad- ja lõunamaalt tagasi kured.

Kevadel neiud kui inglid näivad,
kevadel nemad nii püüdlikult käivad.
Kevadel ihkaks midagi muuta.
Kevad- nüüd tuleb ka võimatut suuta.


Oooo, kevad. Kevad kevad kevad.

Ah, ega tegelikult väga teistsugust tunnet ju sees ei olnudki. Päike ei paistnud, õhk oli udune ja niiske, toas oli jahe... Kevad missugune.
Kuid see polegi oluline. Vähemalt kalender näitab, et aastaaeg on vahetunud.



Tervitaksin oma õde nüüd, kes enda blogi pidama hakkas. KLIKAKE SIIA, SIIS NÄETE KA! Ta on nii tark ja tore ja mõnus ja suured paid talle sinna kaugele.

Ja suurest igavusest hakkasin joonistama... Jah, mingi teatud "süü" on kindlasti ka Siimul, sest ta justkui..pidevalt...inspireerib mind. Kummaline.
Endalegi üllatuseks tulid need täitsa inimeste moodi välja. Õhtupoole käin poest ka läbi, ostan joonistusploki endale.
Eks nad veel veidi kõverad on, aga...harjutamine teeb meistriks!
























Ja kõikide enda kirjade jaoks kleepisin ühele vanale kinkekarbile uue paberi peale ning kaunistasin selle pealse ära ja...jah. Karp. Tore karp tuli. Ainuke halb asi on see, et mul ei mahu sinna eriti enam kirju sisse, see on peaaegu pungil neid täis juba...




Vot nii. Ja selliste asjadega ma siis paaril viimasel päeval tegelenud olengi. Igavus, mis muud.

Tahaksin juba midagi head teha. Eriti hea oleks seda kellegi toredaga teha. Jaa....


Reedel oli avatud uste päev Tallinna Ülikoolis. Seal sai palju üli-iiriseid ja toreda puust värviliste pliiatsite karbi kah. Muud kasulikku sealt nagu ei saanudki...
Ja Kristelil käisime ka külas Siimuga. Ta tegi..ta tegi meile süüa! Ja väga head sööki. Ja magustoitu pakkus ka. Oooeh. Mõnus.

Ning tasub mainimist ka fakt, et Dubfxi kontserti käisime Kristeliga nautimas. Või noh... minu jaoks kahe ja poole tunnine ootamine kuigi nauditav muidugi ei olnud... Kuid iseenesest oli üritus vahva ja jalga sai keerutatud kah.
Vot nii.

Nüüd ma lähen teen midagi tarka...ehk siis loen raamatut?
Tänaseks eesmärgiks oli 100 lehekülge ilusti läbi lugeda. Arvake , mida? Ma olen juba veerand läbi suutnud lugeda! *see on nüüd smailikoht*
Jah.

Okei.


TSAUUU!

Päike.

Tere taas!

Mis teete? Mina istun, mesi näos. Vahepeal limpsan keelega kah, hea magus on.

Täna toimus RockCafes videoshoot. Mm... selline...tore oli. Vist. Või noh...tavaline. Tulemust on kindlasti toredam vaadata.
John Fouri laul on kummitamajääv. Ounou, konkurendid.
Ma mõtlesin terve aeg, kas üks kaamerapoiss on Martin või ei ja siis ma nüüd sain teada, et ikka oli, sest ta tuli msnis uhkustama, et ta nägi mind täna.
Oleks võinud siis juba kohapeal tere tulla ütlema, aga noh..sellised need interneti-inimesed paraku on, eksole?

Või siis ka mitte.
Sain täna kokku Andresega, keda tunnen juba üpris pikka aega ning vahelduva eduga vestleme ja messengeris. Tore poiss on. Viis Kristeli Pääskülla autoga ning pärast seda minu Loole. Ta ise elab Tallinnas, Vanalinnas (Kristel on kade, eksju? EKSJU? :D)
Isegi imestan, et olin nõus poolvõõra autosse istuma... aga polnud hullu midagi.

Ühesõnaga. Asja point on see, et ma kohtusin täna lausa kahe kübermaailmas tuttavaks saanud inimesega. Ja reedel kohtun veel ühega. Nii hea on nõnda. Aeg on elama hakata!

Õde maksis mulle täna võla ära... Ligi poole suutsin täna juba ära kulutada...oh well. Aga naistel on ju ilusaid asju vaja, siiski. Eksole?
Jah, ma tean, see pole vabandus...


Mulle meeldib kolme punkti kasutada. See jätab asjad justkui...lahtiseks ja annab mõtlemisruumi...

...




Ma siis jätan teid siia...
Ja lähen magama...
Varsti...
Võib-olla...

Mine, minevik. Tule, tulevik.

Tahaksin lõpuks ometi taibata, mida minu hing tulevikus teha sooviks. Oh jah...

Mul on nii tore klass, et te teaksite. Koolis saab alati nalja.
Tasub mainimist, et homme tuleb meile UKU SUVISTE esinema! <3 <3 <3 <3
Mõtlesin, et photoshopiks mingi laheda pildi kokku...Näiteks poolpaljas uku ja siis mina tema kõrval, icc icc. Ja siis küsiks sinna autogrammi kah. Mm, nii tore oleks. Saaks selle oma mälestuste tahvlile riputada ning koolitükke tehes seda muigega piiluda.

Tundub, et homme tuleb tore päev.
Lisaks suurepärasele Ukule on ju ka naistepäev, kuid mis veel tähtsam- vastlapäev! Ooo, need kuklikesed ja hernesupp ja kelgutamine. Mõnus. Mõnus.

Ja nüüd...ja nüüd.... ei oskagi enam midagi öelda.
Tark mõte oleks muidugi kohustuslikku kirjandust lugema hakata, kuid millal ma ikka targalt käitunud olen?

Lähme tantsime kõnniteel.

Kuulan praegu Oti laulu. Kui tahate ka kõrvadele pai teha, siis vajutage SIIA.

Mida siis siia kirjutada...
Mul on viimasel ajal väga mõnus olla olnud. Huvitav miks küll?
Tegelikult ma tean. Ma tean, ma tean, ma tean.
Tema teab ka, kui ta seda juhuslikult lugema peaks.

Räägitakse ikka, et mida vanemaks saad, seda kiiremini aeg möödub. Ja nii ongi! Täiesti hämmastav, kui kiiresti nädalad mööduvad, rääkimata siis veel päevadest.
Oeh, nagu väike vanainimene jutustan siis.
Tegelikult tahtsin ma jõuda sinnani, et mul lõppeb varsti kool ära ja peagi saabuvad eksamid ja väike stress ja suur ärevus ja muidugi ka kevad ja päike ja soojus ja naeratused ja puuted ja kõik see, mis teeb meele heaks.
Jah, tahaks juba, et... et midagi muutuks. Et saabuks uus algus või lihtsalt millegi lõpp.

Aga kas te teadsite, et iga aastaga muutub päev aina pikemaks?
Kuu liigub Maast iga tiiruga üha kaugemale, mis omakorda paneb mingi gravitatsioonivärgi tõttu Maa aeglasemalt tiirlema või pöörlema (jah, ma ei tee ikka veel nendel mõistetel vahet) ning selle tagajärjel muutuvad päevad pikemaks.
Põnev, eksole?
Ei, pole tarvis muretsema hakata/hõisata, meie eluajal ei toimu mingisugust tajutavat muutust.

Ma ei suuda ära oodata GreenRoomis lindistatud loo kuulamist. Mingisugune seletamatu kärsitus on hinges kogu aeg. Rrh.
9.märtsil toimub RockCafes bändide videolindistused! Algus on kell 10.oo
Võite ka uudistama tulla, kui soovite! Mida rohkem rahvast, seda toredam üritus!

Kas te teadsite, et sea orgasm kestab 30 minutit?!
Huvitav, kuidas nad selle välja uurisid... ning...ee...MIKS teadlased üldse selliste asjadega tegelevad?

Ja siis seda veel ka, et TYPEWRITER on pikim inglise keelne sõna, mille saab moodustada, kasutades ainult ühel klaviatuurireal asetsevaid tähti.


MM..Te kindlasti kontrollisite seda viimast fakti, eks?
Mina küll tegin seda...




Tsau!