“If somebody likes me, I want them to like the real me, not what they think I am. And I don’t want them to carry it around inside. I want them to show me, so I can feel it, too.”

Prillid.

Kui prillidega arvuti taga olla, siis on selline tunne nagu läheks silmad kõõrdi.
Ja kui prillid ära võtta, siis tahaks hamstrisilmi teha. Noh, teate küll- neid suureks ajada.

Tegelikult ei saa ma hästi aru, miks ma praegu silmade punnitamisest ja prillidest räägin.
Oooo, need peast silmi välja punnitavad tüübid Guinessi rekordi saates olid lahedad.
Icicicicic.

Haa, selle icc icc'iga tuli meelde mulle mõne aja tagune vestlus emaga.
Ema istus arvuti taga, küsis minult mureliku tooniga: "Kerli...kuidas seda...itsitamist kirja panna internetis?"
Mina: "Kirjutad i ja kaks c'd. Nagu...icc noh."
Ema seepeale: "Deeeeeeeem, siis ma kirjutasin ikka valesti. Panin lihtsalt its. Icc."

Naljakas on mõelda, et ema tšätib arvutis teiste inimestega ja aegajalt käib playrays mänge mängimas ja mingisuguseid...kuradi..halloweeni kõrvitsaid seal taga ajamas.
Samas ega tal muud teha polegi eriti kodus.
Whoop whoop, 21.sajand.

Egas' mul muud öelda polegi.
Täna käisin EBS'is mingil superstaarisaatesosalenudisikutesoovitusteõhtul.
Ei, mul pole plaani sinna saatesse minna. Mannu vedas mind kaasa.
Ausalt öeldes...targemaks ma ei saanud. Vb ainult sellevõtta, et ma sain teada, kuidas Anis kogu aeg peksa sai ja teistele peksa andis.
Hurraa hurraa.


Olgu, ma säästan oma näppe ja teie silmi.
Silmad.
Mmm...tekkis tahtmine neid punnitada?
Ei..?

Okei, lihtsalt küsisin...

Ma reaalselt jäin täna välja lukutaha. Järjekordne tõestus- suitsetamine on kahjulik.
Noh, mitte et ma seda varem juba teadnud ei oleks...aga lisaks kopsuvähile võib talvel suitsetamise tõttu ka külmetuse saada. Prr, kõlab ju hirmsalt?

Unustasin võtmed tuppa. Just sellel hetkel, kui välisuks kolksuga lukku läks, pistsin käe taskusse ning avastasin, et võtmeid ei ole.
Esimene mõte- okeei, teen suitsu ära, siis vaatab mis saab.

Külm on väljas, teadsite?

Karjusin akna all nagu lollakas. "KAAAAAAIIIIIREEEEEEE!"
Ootasin, et viienda korruse aknast pistaks oma pea välja minu kullakallis emme. Seda ei juhtunud.
Proovisin uuesti karjuda. Seekord veidi valjemalt.
Ikka ei ilmunud aknale kedagi.

Nägin, et keegi sisenes vastauksest trepikotta ning koputasin uksele nagu segane. Mees arvaski vist, et ma olen mingi tuutuluutu ja jalutas rahulikult oma korterisse. Sooja.

Kuna ema ilmselgelt oma lapse hüüdeid läbi teleka summutava kõla ei kuulnud, otsustasin karjuda isa. Temagi ei kuulnud.

Kusjuures ma suutsin vastasmaja elanikud selle suure karjumise peale akendele uudistama tuua, kuid vanemad paraku ei kuulnud.

Karjusin veel veidi. Otsustasin pausi teha ning oma kopse tubakasuitsuga kosutada.
Karjusin veel.
Lõpuks ometi tuli ema aknale. Viskas võtmed.
Olin õnnelik.



Tuleb ikka suitsetamine maha jätta...


Kuidas teil jõulud möödusid?
Iga kord, kui siin bloggeris kellegi postitusi loen, mõtlen, et peaks ise ka korralikumaks hakkama, aga kunagi ei tule see välja miskipärast.
Ma olen üldse halb kirjutada
oma püsivuse poolest.



Mul on tunne, et homme tuleb tore päev!