25.päev

Nädal on möödunud lausa valguskiirusel. Juba jälle saan hõisata: HOMME ON REEDE!

Ma ei teagi, kuidas on õigem: elada tänase või homse nimel? Ei, ma tean, mida te sisimas nüüd mõtlete. Et ikka tänase nimel. Kunagi ei tea, millal on elu viimane päev. Õige vastus. Tubli(d). 5.
Minu puhul kehtib teine variant. Kui ma homset ei oota ja selleks plaane ei tee, siis pole tänane päev elamist väärtki.
Aii kui diip ja ma arvatavasti homme tahaksin oma vastust muuta, sest praegu on pea unest segi, aga..aga jah.

Igatahes. Tänane.

Nägin poes lühikeste pükstega meest. See oli jube kummaline vaatepilt. Ma ei kujuta ette, kust ta tuli või kuhu ta suundus...aga oma jalad oleks võinud ju sellisel aastaajal mõne riideesemega kinni katta...

Koolis käisid täna politseionud ja -tädid. Neil oli koer ka kaasas. Alaealistelt suitsetajatelt võeti nende pakid ära. Trahvi ei tehtud. Valjult sellest ei räägitud. Minult ei võetud midagi ära.

Koolis käis täna kitarriõpetaja, kes on kõige ilusam mees, keda ma näinud olen.

Blööh, siinkohal tuli mul meelde minu eilne postitus, kus rääkisin oma (tulevasest) sportlikusest. Täna ei viitsinud ma isegi kehalistesse ennast kohale vedada. Ma olen selle õppeaasta jooksul u 5 korda sinna jõudnud. Seda on vähe. Kurb lugu.

3.detsembril on etlemiskonkurs ja ma leidsin sinna ideaalse...mm..jummel, ma ei teagi mis see on. Luuletus vist.
Igatahes avastasin, et Elo Viiding on vahva!


Uhhuhhuuu.
Egas' midagi.
Homme on reede.
Reede.
On reede
homme.
Ma tahaksin
minna
ajas edasi.