36.päev

Minu tujukõikumised on härivad. Kord tunnen ennast maailma kõige õnnelikuma inimesena, järgmisel hetkel tagaks aga teki alla pugeda ja kurbusest mõne pisara poetada. Õõh.

Igatahes.
Täna käisin koolis, isegi saksa keeltes. Tööd ei olnudki. Õpetaja hakkas tunni ajal nutma...
Mul on nii kahju temast...üksik vanainimene nagu ta on...jõuluaeg on üksikutele raske.

Wafis käisin pärast kooli. Tantsutrennis siis. Lauri Pihlap (üüüü) oli treener. Tore oli.

Ja Viru keskusest avastasin täna tänu Kati vihjele ühe poe, kust saab ainult 20 krooni eest JUBE HEAD kohvi.
Ma üritasin täna kodus ise lattet teha. Taipasin, et käepäraste vahenditega piima vahtu ajamine on praktiliselt võimatu. Je.

Ja õues on jube külmas kiskunud... Oujee, ilma teema. Nice.

Mul ei käinudki täna päkapikud. Kurb. Ma olin eile muidu täitsa tubli laps.

Pildid tulid nii nagu tulid...ma ei viitsi neid sättima hakata.

tsau.

35.päev

Ma pean blogikirjutamise oma päevaplaanis ettepoole tõstma. Alati on bloggerisse jõudmise ajaks energiajäägid nullilähedased ja sõnad kuskile kadunud.

Igatahes.

Täna käisin Kostiveres advendikontserdil esinemas. Üllatavalt palju rahvast tuli kohale, kuigi korralduse poole pealt jäi asi veidikene niruks. Kõige enam häiris see, et võimu ei olnud. Tähendab, teoreetiliselt oli, aga see ei funktsioneerinud korralikult ega täitnud seejuures enda ülesannet, milleks on minu kuuldavaks tegemine. Mikrofoni statiiv puudus samuti, mistõttu rippus see asjandus kuskilt lühtri otsast alla ning õõtsus seal minu ees.
Võib-olla olen ma liiga negatiivne, kuid kui tänane esinemine isegi minus mingisuguseid emotsioone esile ei kutsunud, siis mis veel rahvale meeldimisest rääkida. Mul oli lihtsalt igav lava peal lõõritada, kui ma teadsin, et keegi niikuinii mitte midagi ei kuule.

Blääh. Pikk päev oli.

Väsitav lausa.

Mul on homme saksa keeles kontrolltöö. Mitte et see teid huvitaks, aga ma lihtsalt pidin selle oma hinge pealt ära saama. Mõtlesin, et kui see välja öelda...kirjutada, st...siis ehk ei tundugi see nii hirmus ja vastik.
Tundub küll.

Oh well...järjekordne põhjus, mis homme mitte üles tõusta tahta.

Ma kõlan küll nagu mingi vastik tatikas, kuid: kool sakib. Sajaga. See sakib minu sokid jalast. Just nii.

Head und, tupsukesed!

Mina panin oma sussi aknalaule päkapikke ootama.

Jõulud, oo jõulud.

34.päev

Heihoo!

Kui minuga midagi head poleks täna juhtunud, ütleksin, et päev on raisku läinud, sest aeg möödus niinii kiiresti. Aga kõik oli superlux.

Käisin täna Tauril külas (see nimi käib siit blogist juba liiga tihti läbi...). Tegime (pigem tema tegi, aga siiski) spagette kana-tomatikastmega. Kiitused kokale- see kõik oli väga maitsev!

Hiljem vaatasime filmi "Accepted", kui ma ei eksi, mis oli üllatavalt põnev ja naljakas. Mulle meeldib vihmastel päevadel soojas toas filme vaadata. Eriti veel nii hea seltskonnaga.

Noh...enamuse ajast vedelesime muidu niisama...aga isegi see oli täitsa lõbus. Höh.

Ää. Kõik. Sinna mu tunnid kadusidki. Mitte midagi tehes aeg lendab. Midagi tehes lendab ka. Ühesõnaga- aeg on lind.

Ma joon oma tee ära ja lähen magama.
Kui mul selle aja peale veel mõtteid tuleb, siis panen need siia kirja.

Seniks- tsauki!

Jep, mul ei tulnud mitte ühtegi mõtet.

Puupea olen.

Puuseppade värk vist.

33.päev

Reede. Jälle reede. Nädal on möödas. Kõik läheb nii kiiresti, et ma ei suuda enam sammu pidada.

Käisin koolis, puudusin ainult ühest tunnist. Tegin bioloogias järeltööd. Sain positiivse hinde.
Laulsin WAFis. Jube imelikud lauluvalikud on seal Valge Gospeli jaoks. Jesus siin ja jesus seal. Aamen selle peale.

Pärast kooriproovi saatsin Marianne bussi peale koos Tauriga. Nad muidugi hakkasin tänitama üksteist jälle...ma ei saa aru, mis neil viga on. Kohe üldse ei saa aru. Ma lähen googeldan tähtkujude sobivust.

Marianne on vähk, Tauri on veevalaja.
Vähi mittesobivus: Kaksikutega, Lõviga, Amburiga, Veevalajaga

Seda ma arvasingi.

Mul läks font nüüd valeks. Ahsamait, ma ütlen.

Igatahes.

Mul on jube suur uni ja homme on ka päev, seega heidan ennast nüüd unele.

Tsau.

32.päev

Ohhoo, juubel! Kuu aega on möödas minu esimesest postitusest.

11 to go.

Täna oli vahva. Hommikupoole käisin arsti juures linnas ja pärast seda sain Tauriga kokku.

Ja kuidas on võimalik, et aeg nii kiiresti lendab?

Õhtul sain Peke käest mõned eilsed pildid kätte ja nüüd ma aina imetlen neid.
Vastus Peke kirjale:

Oi, kui ilus ma olen.

Olen koos egoga laes. Ärge mind puutuge.

Aga m vist lähen magama, ma segan Kristelit muidu oma klahviklõbinaga.

Tsau!

31.päev

Heihoo!

Käisin täna Peke juures nö. profotosid tegemas. Täitsa huvitav kogemus, kui aus olla. Ma muidugi ei osanud kaamera ees mitte kuidagi olla... "Tee selline hästi loomulik, unistav nägu. Väikse naeratusega. Pööra pea paremale, lase lõug alla ja nina pööra vasakule (?)." No kuidas ma saan niimoodi loomulik välja näha? Aga tore oli. Tahaksin juba tulemust näha.

Võtsin arglikult oma kotist sada aastat vana digika välja ja tegin ka paar pilti.
Meeskond oli siis selline:

Pekel on jube mõnus elamine. Lausa kadestusvääne. Toompeal, otse Kohtuotsa vaateplatvormil (selle kõrval). Ilus vaade vanalinnale. Mõnus. Mõnus mõnus.

Toas ringi vaadates nägin kohutavalt palju paljaste naiste pilte ning ohhoo, isegi alasti Barbie oli seal. Kinky.

Igatahes. Päev oli vahva. Piisavalt tegus, et sellest mälestused jääks, aga samas mitte tappev.

Elu on hea.

Tsau!

30.päev

Jou.

Alustan kõige tähtsamast- ma nägin elus esimest korda päris homopaari. Ilusat paari.
Muidu olen filmides ainult sellist asja kohanud, aga nüüd...nad olid otse minu silme ees. Ma olin nii põnevil kohe, kui aus olla. Musitasid ja kallistasid seal. Jube armas. Ühel oli muidugi lilla jope seljas. Teisel oli vikerkaareväriline sall. Ma oleksin tahtnud neist pilti teha, aga see poleks vist just kõige viisakam tegu olnud :D

Nonii. Nüüd siis vähem tähtsa osa juurde.

Käisin koolis.

Käisin wafis.

Ja täna toimus minu elu esimene kitarritund. Õpetaja on jube kena. Hih.
Ega ta mulle midagi eriti ei õpetanudki... Sain mõned uued akordid selgeks ainult. Järgmine kord viin talle pataka jõululaule ja palun tal nende akordid kirja panna. Hea, kui koolis on olemas andekas inimene.

Mis siis veel...muud midagi.


mm...tsau siis!

29.päev

Ma olen nii väsinud, et võiksin kohe praegu magama jääda. P r a e g u. Nüüd. Siinsamas. Aga ma ei tee seda veel.


Koolis käisin, koolis olin. Peaaegu kõik tunnid, ainult matemaatikasse ei jõudnud, sest mul oli liiga suur väsimus peal.

Pärast kooli magasin pool tunnikest, siis sõin ja kimasin bussiga linna.
Siinkohal küsimus- miks ma tõmban joodikuid ja niisama eluheidikuid ligi?
Astun bussi peale maha ja esimese asjana tuleb minu juurde mingi purjus meheke. Luksub. Vabandab. Luksub veelkord. Krooksub. Vabandab.
"Tead, ma joon tegelikult ainult kaks korda aastas."
[Minu mõte: et siis ainult 1 kaine päev? : o ]
Tegelikult oli ta tore mees. Ütles, et mul on tark nägu peas ning kuuldes, et ma ei olegi üliõpilane, soovitas mul selleks hakata. Tahtis mind sööma ka viia...kui kuulis, et ma ei soovi ja et mul pole aega, tahtis mulle paki pelmeene kinkida. Nunnu.

WAFi tantsutrennis käisin. Isegi Ines tantsis koos meiega.
Laulu nimeks on "Joyful Joyful" ning tants sinna juurde ajab ikka mõnusalt hingeldama, kui aus olla. Ma ei kujuta ette, kuidas tantsides täiesti kõrist gospelit laulda saab. Ausalt, see ei ole lihtsalt võimalik minu maailmas.

Mm...kodus vaatasin telekat ja täitsin suure vaevaga inglise keele kodutöö lehe ära. Ma ei viitsi õppida enam. Ma olen seda vist juba palju siin maininud...aga et te lihtsalt teaksite - mul on tõsi taga!



Saigi kõik vist räägitud...
Egas' midagi.

Homseni!

28.päev

Garfield.
Siimukesekene.
Maamees Madis.
Kaku the Genius.

Lihtsalt ilus poiss.

Heihei!

Täna oli vahva. Nii vahva.
Käisin Kostiveres (nagu igal pühapäeval) ja bändiproovis.
Mul ei ole kahjuks üldse aega siia midagi kirjutada, aim sou sorri. Mul on vaja ühte filmi vaadata. See tundub hea ja mind tõmbab muuvi poole.


Homne tuleb raske. Mul ei ole õpitud. Tähtsad asjad. Ei ole õpitud.
Ma olen laisk, lohakas ja halb.
Aga ma võtan ennast varsti kokku!


Igatahes. Oli meeldiv.
Tsau!


(Panin pildid täna enne teksti, sest ei viitsi nendega mässata.)

27. päev

Tere Teile!


Ja ongi järjekordne päev läbi.
Meel on rõõmus ja hing on õnnelik. :)

Käisin täna Kostiveres, tegin proovi. Järgmine pühapäev, 29.novembril on Kostivere mõisas väike advendikontsert vms. Luuletusi loetakse ja mina laulan. Nunnu värk tuleb, ma arvan. Mõisa saal tehakse kohvikuks ja küünlaid tuleb kõikjale lausa lademetes.

Pärast proovi vurasin tädiga linna. Tema läks etendust vaatama, mina läksin Tauri juurde. Vaatasime filmi, sõime mandariini, jõime kohvi, sõime humaad (!!! heahea asi, mis ei meenuta mitte midagi, mida ma varem maitsnud olen), ja ...

Tädiga sain Loole ilusti. Kodus käis mingi pidu, vanemate sõbrad olid külas. Isa ja Jaanus jõid kaks pudelit viina ja pool pudelit brändit ära ja olid jutukad. Jaanuse laps Sandra oli ka jutukas ja ajas mind kohati isegi närvi natuke. Ma ei tea miks, aga lapsed ei tekita minus erilisi tundeid. Kas minust saab halb ema? o_Õ


Igatahes. Kell on üpris palju ja mul on uni aga ma ei taha magama minna.
Mul oli fotokas kaasas täna, aga unustasin pilte teha. Mõtted olid mujal, pole midagi parata.


Ma olen nii segaduses täna. Eile olin ka tegelikult.
Ma ei tea, mida ma tahan.
Nii on raske.
Aga ma olen siiski õnnelik.


Head und!

26.päev

Ihhii.

Ma olen nii väsinud.

Käisin koolis, tegin ajaloo kontrolltööd, kus suures osas lihtsalt luuletasin midagi kokku...

Müüsin kaks plaati maha, sain natuke rikkamaks.

Käisin WAFis kooriproovis. Ilusat laulu laulsime. M. Jackson- cry .

Sain Tauriga kokku.
Ilus õhtu oli.


Muud midagi.

Elu on hea :)


Pilte ka veidi. Kandisin täna fotokat kaasas.


Ott ei ole tavaliselt selline. Muidu on tal lokid. Ma armastan lokke :)




Heikki käsi. (PS! Väikese sõrme lakkis Tema Ise! ) (PPS! Ta ei ole muidu selline.)




Ilusad inimesed.

Heikki. Marianne. Tauri.




Head und!

25.päev

Nädal on möödunud lausa valguskiirusel. Juba jälle saan hõisata: HOMME ON REEDE!

Ma ei teagi, kuidas on õigem: elada tänase või homse nimel? Ei, ma tean, mida te sisimas nüüd mõtlete. Et ikka tänase nimel. Kunagi ei tea, millal on elu viimane päev. Õige vastus. Tubli(d). 5.
Minu puhul kehtib teine variant. Kui ma homset ei oota ja selleks plaane ei tee, siis pole tänane päev elamist väärtki.
Aii kui diip ja ma arvatavasti homme tahaksin oma vastust muuta, sest praegu on pea unest segi, aga..aga jah.

Igatahes. Tänane.

Nägin poes lühikeste pükstega meest. See oli jube kummaline vaatepilt. Ma ei kujuta ette, kust ta tuli või kuhu ta suundus...aga oma jalad oleks võinud ju sellisel aastaajal mõne riideesemega kinni katta...

Koolis käisid täna politseionud ja -tädid. Neil oli koer ka kaasas. Alaealistelt suitsetajatelt võeti nende pakid ära. Trahvi ei tehtud. Valjult sellest ei räägitud. Minult ei võetud midagi ära.

Koolis käis täna kitarriõpetaja, kes on kõige ilusam mees, keda ma näinud olen.

Blööh, siinkohal tuli mul meelde minu eilne postitus, kus rääkisin oma (tulevasest) sportlikusest. Täna ei viitsinud ma isegi kehalistesse ennast kohale vedada. Ma olen selle õppeaasta jooksul u 5 korda sinna jõudnud. Seda on vähe. Kurb lugu.

3.detsembril on etlemiskonkurs ja ma leidsin sinna ideaalse...mm..jummel, ma ei teagi mis see on. Luuletus vist.
Igatahes avastasin, et Elo Viiding on vahva!


Uhhuhhuuu.
Egas' midagi.
Homme on reede.
Reede.
On reede
homme.
Ma tahaksin
minna
ajas edasi.

24.päev

Külastasin üle pika aja õppeasutust (2 päeva voodis lebamist tundub üllatavalt kauana (jah, sõnameister tegutseb jälle), kui seda ise koged).

Dialoog poest tulles ühe poisslapsega:
"Ou, anna suitsu."
"Ei, ma ei anna kümneaastastele suitsu."
"Noo aga ma olen juba 3 aastat siis üle."
"... + -.- "

Sellised asjad panevad ikka imestama küll. Ma ei tahaks küll seda kulunud lauset siin kasutada, aga...KAS SELLIST EESTIT ME TAHTSIME?!
Ma saan aru, et keelatud asjad on magusad, tean ju omast käest seda tõde, aga...nii noorelt...Ma ei tea kohe. Kahju on.
[PS. Alustasin suitsetamisest loobumist. 1 pakk 3 päeva peale on ju hea tulemus, eks?]


Lubasin endale eile, et külastan täna jõusaali, kuid kuna keegi minuga sinna kaasa tulla ei tahtnud ja mina masinate ja kappide keskele üksinda ei julge kapata, siis käisin hoopiski jooksmas. Üllatavalt hea tunde tekitab väike õhtune sörk. Vihm rikkus asja küll veidi ära, kuid seda uhkem tunne oli minul, tervisespordi harrastajal, üle loikude karata. Je. Homme uuesti, kui mahti on.


Tänast lehte avades sain suure üllatuse osaliseks: meie direktrissikene naeratas sealt vastu. Tuleb välja, et meie kooli algklasside osa sulgemine on piisavalt erakordne juhtum, et sellest suur uudis teha. Hurraa-hurraa. (Minu meelest võiksid nad ikkagi kogu kooli siis juba sulgeda...)


Ja nüüd jõudis mulle kohale, et kui täna on kolmapäev, siis homme on neljapäev. Ja kui homme on neljapäev, siis ülehomme on...reede! (I know, I know.Mu loogika kõrge tase võib teid üllatada.)

Ma ei tea miks, aga mul tuleb ALATI pärast natukest aega blogimist ohjeldamatu unisus peale. Kui ma nüüd oma hiilgavat loogikat kasutan, siis järeldan, et lood on väga halvasti. o_o


Homne õhtu tuleb raske, sest ülehomne tuleb raske. Ajaloos on miljoni lehekülje peale kontrolltöö. Teades õpetajat, pean kõvasti pingutama, et oma 3- kätte saada. Mulle meeldib kurta, ärge pange pahaks.
Koolilapse elu on raske. Mõned ei usu seda, aga samas luban- ma ei valeta!


Ei aga...peaks fotokat uuesti kaasas kandma igal pool, põnev on hiljem vanu pilte vaadata. Täna leidsin näiteks sellise torede pildi enda arvutist (ei, ta ei kükita/põlvita/istu tooli peal):

Ma tunnen ennast nii pikana nüüd. x)


Aga mina siis lõpetan nüüd.
Nägemiseni!




PS. Vot mis mul meelde tuli. Kodus kooli minnes tuli vastu mulle küla...mm..joomamees, kes naerulsui laulis kõva häälega vahvat laulukest (sõnad olid midagi taolist, kõike ei suutnud täpselt meelde jätta, anteeksi):
" Väikestele, uutele, joomameestele suurtele, endale, mu sõbrale, viinapudel suur on ees....ooohhooooi, tüdruk, sul..sul on punased juuksed, iccicc....laulame kõik laulu nüüd....[edasi ma ei kuulnud]...

23.päev

Olin kodune. Homme enam ei ole. Naudin oma viimaseid minuteid vaba inimesena.

Täna oli unine päev. Homme on ka.

Vaatasin filme. Esimest mäletan, teise ajal mõtlesin omi mõtteid.
Tegin maailma parimat toitu, millele ma nime panna ei oska kahjuks.
Tukkusin.

Õhtul tegin endale kodu-spaad. Erinevad maskid, kreemid, vannid jms. Nagu printsess.


Süüa tahaks.

22.päev

Heihei!

Mul on lausa piinlik, et minu postitus seegi kord imetilluke tuleb, kuid ma ei saa sinna midagi parata.
Tänase päeva magasin maha. Sõna otseses mõttes. Kooli ei läinud (kuigi alguses oli plaan, aga poole tee peal mõtlesin ringi...).
Kodus lihtsalt eksisteerisin.

Loo Keskkoolis pandi täna algklasside osa kinni, sest liiga palju puudujaid on. Ma tahaks, et gümnaasiumi osaga samamoodi tehtaks... :)

Jaa...siis. Sain täna hea uudise! Mind oodatakse 15.detsembril linnapea vastuvõtule esinema. What a joy.
Ja 6.detsembril on Rotermanni kvartalis esinemine.
Ja 29.november Kostivere mõisas.
Ja ma loodan, et neid pakkumisi tuleb veelgi.
Mulle meeldib, kui mul mingisugused plaanid on.

Kui kellelgi on häid eestikeelseid jõululaule soovitada, siis palun tehke seda!

Oeh, okei. Ma siis lõpetan.

Tšutšufrei!

Tsau

21. päev

Pühapäev. Homme on kool. Ma ei taha.

Täna käisin vanaema juures Kostiveres. Külastasin kosta iganädalast second handi, sain uusi asju. Sõin vanaema tehtud sööki. Käisin bändiproovis. Tulin koju. Vedelesin diivanil ja raiskasin aega.

Vastik, kui päeva saab kahe reaga kokku võtta...


Mul ei ole üldse kirjutamise tuju.
Üldse on imelik tuju...või pigem...mind vaevab tujutus. See pole ei halb ega hea. Seda lihtsalt ei olegi.




Mäletate seda lumememme, mis me Mareikega meisterdasime? Ta suri ära.
Nohu voolab ninast suhu ja halb on olla.

Head ööd!

20. päev

Täna ärkasin vara, pool kaksteist on vara minu jaoks. Lalalala.

Eilne pidu endast täna märku ei andnud. See on suurepärane.

Käisin täna perega kinos. Kristeli boifrend oli ka kaasas. Sõin palju kommi ja krõpsu ja jõin kahjulikku jooki nimega Coca-cola. Aga see oli seda väärt.

Film, mida vaatasime, oli 2012. Kestvus ületas kahte tundi, kuid see ei tundunud nii pika ajana. (istmik hakkas samas valutama küll natuke...). Aga vahva oli!

Nüüd olen kodus ja mul on väike palavik ja nohu ja ma ei tohi haigeks jääda.

NING kuskilt leidis mind muusika ülesse ja üks meloodia kummitab juba terve päev. Ma lähen laulu looma.

Tsautsau!

19.päev

Kell on 02:48 ning ma olen lõpuks kodus. Siin on nii soe ja hea.

Tänane päev oli...mõnus. Kõik oli hea, välja arvatud arsti juures käik. Mul paluti spetsialisti poole pöörduda. AGA ma tean, et mul ei ole midagi hullu viga. Ei saa olla.

Igatahes. Koolis on õpetajad haiged, täna toimus 2 tundi, millest kohal käisin ma ühes (lausa masendav, eksole...).
Pärast kooli vahtisin telekat ja jäin magama ja ärkasin ja jäin magama ja sõin ja hakkasin ennast linnaminekuks sättima.
Linnas oli plaanis WAFi kooriproovi minna (kuhu ma ei jõudnud paraku...koos Mariannega. ma süüdistan natuke teda kah..me oleme mõlemad rebelid.) Valge Gospelini on niinii vähe aega ja mul ei ole laulud selged. Järgmine nädal on stuudios ühe laulu lindistamine, mida ma ei oska. Ma ei suuda ladina keelt välja hääldada. Proovis me mannuga naersime lihtsalt, sest meie jaoks olid seal mitmed sõnad ebasündsa kõlaga (nt. vittuuuuu jms.). Oh meid.

Igatahes. Proovi ei läinud, selle asemel külastasime hoopiski Hessi, kus tellisin burksieine ja toppisin ennast lausa kurguni rasvast toitu täis. Kuradi hea oli, kui aus olla. Maitse, ma mõtlen. Enesetunne nii hea ei olnud pärast.

Hiljem läksime Solarisse ja mängisime mingis lauamängupoes malenuppudega maleruudulisel laual kabet. Ma sain kolm korda pähe. See tõestab fakti, et ma ei oska asju ette mõelda.

Veeel hiljem saime taani kuningate hoovis Raunoga kokku ja vaatasime, kuidas ta viina joob ja mitte midagi ei mäleta.

Siis külastasime Fretsi sünnipäevapidu, mis kahjuks (andke andeks) oli täielik p*sk. Võib-olla on see minu ego värk kah...ma ei saanud seal lihtsalt tähelepanu mitte kelleltki. Seal oli niiiii palju rahvast ja see oli kuskil pubis ja seal olid välismaalased ja mul polnud tooli.

Õnneks päästis mind/meid igavusest välja Tauri, kes rääkis meile heldimusega oma tänaõhtusest tegevusest, milleks oli...GAGi tagahoovis peedi joomine. Jumal olgu temaga, ta tundis ennast oma 20 eluaasta juures jälle noorena.

Pärastpoole käisime läbi mitmed vanalinna pubid/baarid, kuid ei leidnud istumiskohta. Külm oli. Minul vähemalt. Karja keldris oli õnneks üks vaba laud.
Mm...seal me chillisime. Marianne tormas bussi peale ja mina vaatasin Taurit ja suitsul olles tormas meie juurde Rauno, kes esimese asjana ütles mulle edasi, et mu isa helistas. Tähtis info. Ta helistas küll. Okei, see on nii ebaoluline praegu.

Igatahes...edasi liikusime Rauno seltskonna juurde patricusse ja seal tegi Tauri meile üllatusjoogid välja, mis oli temast väga kena. Aitäh talle!

Minul hakkas väike väsimus peale tulema ja kui Tauri kui tööinimene otsustas, et ta on täis jäänud ja peab koju minema, sest homme on tööpäev, siis tekkisid minugi pähe kodumõtted.

Väike põige oli kambaga ka krahli...seal polnud midagi huvitavat.
Ja siiiiiiiiiis tellisin takso ja vurasin koju.

End of story.

Mul on väsimus ja ärkvus (kas selline sõna on olemas? :D) üheaegselt.

Lähen näen parem tulevikku oma unes ette.

Head ööd, lillekesed!

18.päev

Õujee, homme on reede. Nädal on nii kuradima kiiresti möödunud. See on hämmastav lausa.
Reede, friday, freitag, perjantai, пятница, venerdi, 金曜日. Jejejeje.

Tänane päev möödus kiirelt. Koolis on paljud õpetajad haiged, seega toimus vaid 4 tundi. Noh...4 korralikku tundi. (Kehalised ei loe.)
Vene keele õpetaja on kah tore...võttis oma seitse asja ja läks koolist minema. Mitte kellelegi ei öelnud, isegi õppealajuhatajale mitte. Me oleme klassiga veendunud, et ta ei ole päris normaalne naine :D

Aga homme on ainult 3 tundi ja siis juba koju.
Ja homme saan pittu.
Ja homne tuleb tore.
I'm in love with friday.


Tsau!

17.päev

Ahoi!

Täna on üks kuradima töine päev olnud ja seda sõna otseses mõttes. Kontrolltöö tuli valmis vorpida nii bioloogias, füüsikas kui ka keemias. Aga lõpp hea, kõik hea- lõpuks on need mul tehtud vähemalt. Nüüd veel 5 järeltööd ja ma olengi omadega mäel!

Nii väga kui ma ka tahaksin, ei oska ma siia midagi erakordset kirjutada.
Kõik oli/on jube tavaline.

Uus saade hakkas täna jooksma. "Kaalust alla" vms. Mulle see meeldib. Põnev on vaadata, kuidas inimesed kõhnuvad ja kaalu langetavad. OKei, see on väga ebaoluline teema.


Mind aetakse magama.
Vastuväited puuduvad.

Head und!

16.päev

Tere õhtust!

Sellistel hetkedel nagu praegu tekib tunne, et aeg möödub tõesti kiiresti. Juba on õhtu.
Päev iseenesest on üpriski üksluine olnud, kuid siiski tunnen, et see oli elamist väärt.
Koolis oli raske olla, sest mind vaevab väike tõbisus. Pea on uimane ja nina kinni, liikmed valutavad, aga palavikku ei ole. Mina tunnen ennast haigena, kuid koju ei lubata siiski jääda. Kahju. Homset tahaks küll vabaks saada. Kolmapäevad pole minu jaoks. Ega esmaspäevad. Või neljapäevad. Ja noh...teisipäevadki on üldjuhul üpris jamad...

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa. Täna lendlesid taevast alla hiiglaslikud lumehelbed. Ausalt- nendesarnaseid pole ma varem näinud.

Koolis saab hakata kitarritunde võtma. Peaks minema sinna, saaks osavamaks.
Rahvatantsu saab ka õppida nüüd. Sinna võiks ka tatsama minna.

Käisin üle pika aja Loo vahel jalutamas Elycaga. Nägime platsi peal lumememmede-taatide perekonda. Armas. Ja loopisime põõsas olevat skulptuuri lumepallidega. Hea on laps olla.

Mul tekib alati siia kirutades mingi mõttekramp. Enamasti möödub see mõne(kümne) sekundiga, aga täna olen ma vaimselt täiesti halvatud.
Ma arvan, et tarvis on suurtes kogustes und.

Oli meeldiv.
Nägemist.

15.päev

Esmaspäev. Uue nädala algus. Koolinädala algus.
Mul on õppehoones viibimisega ja kohal käimisega viimasel ajal tõsiseid raskusi. Alati on mul midagi viga...ja kui midagi viga ei ole, siis ma leian selle miski, mis sunnib mind koolist enneaegselt lahkuma.
Täna suutsin seal olla kolm esimest tundi. Neljas oli saksa keele suhtlemine, mis...noh...pole minu lemmik. Koju jõudes leidsin eest Kristeli ja Elyca ning kolmekesi leidsime, et tagasi kooli minemise asemel oleks palju vahvam linna poole vurada. Mõeldud-tehtud.
Tunni aja pärast olimegi juba tee ääres külmast värisedes hääletamas, kotis loksumas kodukootud hõõgvein.
Linnas käisime Tallinna Keskraamatukogus (kusjuures, see oli minu esimene kord!), kasutatud raamatute poes (ma ei oska seda muudmoodi nimetada), postkontoris, poodides, postkontoris.
Mina läksin postkontorisse kindla plaaniga- vaja oli saata Eesti peale laiali minu plaadid. Kristel sai aga sellise innustuse ümbrikutest ja markidest, et ta otsustas enda Margile postiga šokolaadi saata (olgu mainitud, et mark elab nõmmel...). Igasugune šokolaad muidugi ei sobinud- tarvis oli vaja valget õhulist maiust. Käisime läbi mitmeid poode (rõhk sõnal m i t m e i d ), kui sellist šoksi ei leidnud. Närvi ajab, kui inimesel on kinnisideed. Igatahes...pärast pikka otsimist leidsime selle ÕIGE šokolaadi. Hurraa-hurraa.


Ühesõnaga aeg lendas ning minul ja Elycal oli kodus meisterdatud imejoogist juba lõbus. Tegelikult ei oska ma Elyca kohta midagi öelda, tema naerab niikuinii kogu aeg...aga minul oli hea.

Õhtul oli trenn kah, tantsutrenn. Enne seda sain Mariannega kokku ning ostsime solarisest mingit hiina toitu (ma ei ole mitte kunagi varem midagi sellist söönud). Ning tasub ära mainida, et MA SÕIN SEDA PULKADEGA! (Ma ei olnud neid mitte kunagi varem kasutanud.) Marianne üritas seda ajaloolist hetke jäädvustada kah. Tulemus oli selline:


Trenn oli nagu trenn ikka...Väsitav, samas mitte eriti. Huvitav, samas veidi igav. Saime selgeks täna tansuliigutused loole "Like a prayer". Je. Ma ei saa tegelikult ikka veel eriti aru, kuidas on võimalik ennast kiiresti liigutades veel laulda kah. See ajab hingeldama ju. o_o

Õhtul oli juba õues külmaks kiskunud ning mina ja Mann (ma loodan,et Marianne ei pahanda, kui ma teda siin niimoodi nimetan...(Su nimi on kirjutamiseks lihtsalt liiga pikk.)) seadsime sammud Protesti poole, kus veidi soojust endasse saaks. Oh imet, kelle ma sealt leidsin- Tauri, kes oli liiga energiline nii minu kui MANNI jaoks ning hüppas mulle esimese asjana kohe peale ning andis näppudele valu. Okei..see kõlas minu maailmas väga...khm, jah. Ühesõnaga tuli mind kõditama/kõdistama (?). Mitte et ma kõdi väga kardaks...aga tal on osavad näpud. Hah.
Protestis oli hea soe ja seal oli mõnus pehme diivan, kus võiks pärast väsitavad koolipäeva täiesti vabalt sügavasse unne suikuda.




Tauri lubas mulle, käsi südamel, et kui ma temaga ühendust võtan, siis ta vastab mulle samaga. (Marianne pööras hiljem tähelepanu tõsiasjale, et Tauri näeb välja nagu Tammsaare. Jah.)







Mõne aja pärast otsustas Tauri, et mul on aeg koju minna ja nii ma siis tegingi. Marianne saatis mind marsa peale ja siin ma nüüd olen. Home, sweet home.

Mannu.



Ja praegu ajab mind ennast ka imestama see, kui palju ma kirjutada võin absulootselt mitte millestki. Isegi MINA ei viitsi seda läbi lugeda. Seega, kui sina, kallis lugeja, oled omadega siiamaale jõudnud, siis õnnitlen sind- sa oled väga vastupidav inimeseloom.

Aga uni on. Ja nohu on. Ja inimesed on seagripi-paanikas.

Nägemist.

14.päev

Tere!

Täna on isadepäev. Hommik algas isale kingituse üle andmisega ning edasi suundusime kõik kööki ühist hommikusööki nautima.
Hiljem vurasime autoga vanaema juurde. Sai kaltsukas käidud, uusi hilpe soetatud, surnuaias vanaisasid tervitatud, lumememme ehitatud. Lumi hakkab vaikselt ära sulama. Ma poleks kunagi uskunud ennast seda ütlevat, aga... mul on kahju, et nii juhtub. Mul on kahju, et lumi sulab. See valgus ja talvisus oli täitsa meeldiv.

Koju jõudes hakkasin vabatahtlik-sunniviisiliselt koristama. Kristel läks muidugi närvi ning vingus siin, et temale meeldib sassis toas olla. Mina ei tea, mis mõnel inimesel viga on.
Toa korrastamine äratas minus mingi ürgse koduperenaise ning otsustasin kogu perele õhtusöögi valmistada. Menüüs olid bolognese-täidisega pannkoogid juustuga. Mitte, et ma ennast nüüd kiidaks, aga...see oli kuu parim õhtusöök. Kindlasti.



Jõelähtme.

Mareike.


Mareike ja Oskar. (Minu nimesoovitus oli Osvald, aga Mareike arvates on see vanamoodne nimi...Ja ma tahtsin taadile rinnalihased teha, aga Mareike silus need ära, öeldes, et meestel ei ole tisse.)




Ilusat uut algavat nädalat kõigile, kes vihkavad esmaspäevi!


Tsau.

13.päev

Kell on pärast südaööd ning mu voodi on nii väljakutsuv.

Tänane päev möödus lihtsalt eksisteerides selle sõna kõige igavamas tähenduses.
Üritasin mediteerida, aga jäin kogemata magama.
Vaatasin Keskoolimuusikali, sest see tundus nii pop ja noortepärane film. See ei olnud tore. Samas...oleks mul aastaid 13, fännaksin seda filmi sajaga. naq.

Laupäev oli raisus. Kahju. Mul on vaja järgnevateks nädalateks tegutsemisplaani, kodus on igav passida.

Homme/täna on isadepäev.

Head ööd!

12.päev

Reede! See tähendab seda, et...nädalavahetus! Hurrraaaaaaa!

Oleks mul nüüd veel homseks mõni plaan kah taskust võtta, oleks eriti hea.

Tänane päev oli raske ja kerge samaaegselt. Kerge oli, sest koolitunnid olid lihtsad ja möödusid valutult. Raske aga sellepärast, et istuda klassis ja vaadata väljas sadavat lund...see on piinav.

Käisin täna WAF kooriproovis. Õppisime uut lugu. Ma ei mäleta selle nime...see hakkab piinama mind nüüd. Igatahes oli tegemist klassikalise lauluga, mille helikõrgused hämmastasid mind. :D

Käisin täna Kristeril ka külas. Siim oli seal. Ja Ain. ( Oli ikka ain, eks? : o )
Mul on nimede peale niiiiiii kehv mälu, et täitsa lõpp.
Igatahes seal sai veini joodud ja piipu tehtud. Tore oli.
Jõudsin ühe pildi täna teha ja siis sai fotokal aku tühjaks. Nummi. Mulle meeldivad ilusad inimesed.


Igahates. Talv on käes. Varsti on aeg hakata jõuluvanale kirja kirjutama.



Enam ei oska ma midagi öelda. Kahjuks.


Hääd ööd!

11.päev

Täna oli kohe ärgates õnnelik tunne. Põhjus- teadmata.

Vurasin hommikul marsaga linna, käisin...arsti juures. Pärast seda suundusin kaltsukaretkele. Humanas on praegu kõik asjad 20.-, mina sattusin sinna happy hour'i ajal. Seega võisin endale ükskõik millise hilbu vaid 15 krooniga soetada. Ma lausa hullusin seal kaupluses!
Koju tulin nummide talvesaabaste, vingete ketside, punaste pükste ja cooli särgiga. Seega võib väita, et minu päev läks igati korda.

Koju jõudes...ei teinudki ma midagi. Vahel on ka lihtsalt eksisteerida igati mõnna.

Üritasin mõne tunniga "Noore Wertheri kannatused" läbi lugeda, aga mulle ei lähe selline kirjandus eriti peale. Mitte et see otseselt igav oleks... ma usun, et asi on lihtsalt selles, et see on k o h u s t u s l i k. Mul tekib vastumeelsus.

Aa, mis mul meelde tuli.
Täna sadas lund. Ja jube külm oli/on. Jäine tuul puhus kohati nii tugevasti näkku, et lõug kippus krampi minema.
Trollipeatuses nägin seismas ühte armsat poissi, kellel lumepall käes oli. Ma hakkasin mõtlema, et...kust ta palli jaoks piisavalt lund sai? Seda küll sadas veidi, jah, aga...mitte piisavalt, et endale sellest lumekera voolida.
Hämmastav.




Homme on reede. See tähendab seda, et algamas on nädalavahetus. Ma tahaksin endale plaane. Arvatavasti passin ikkagi laupäeval-pühapäeval kodus.
Raske on. Enam ei ole kuskil minna, midagi teha... S'iga oli kogu aeg mingeid käimisi ja, khm,...tegemisi.


Iiiigatahes.
Ma lähen nüüd magama ja põen enne uinumist homsete tegemata kooliasjade pärast.


Kõike head ja.... armastage rohkem!

10.päev

Jou.

Juubel. 10 päeva täis. Hurraa-hurraa.

Kell on õhtu ja mul on juba uni, kuigi päeval magasin päris mitu tundi. Minu unevajadus on suurenenud lausa nii palju, et seda on raske kirjeldada. Täna olin koolis ainult 3 tundi ja siis palusin klassijuhatajalt luba koju minna, sest silmad vajusid tunni ajal kinni ja pea valutas. Nagu hädapätakas, ma ütlen. Ma vihkan pimedust, külmust ja talve. Ära tule veel. Või kui, siis palun ole kiiresti mööduv.

Noh...päevakirjeldus...ärkasin. Sõin. Tulin koju. Magasin. Sõin. Magasin. Vaatasin filmi. Sõin. Mängisin kitarri. Laulsin. Sõin. Sõin. Sõin. Lähen magama. Fun.

Kusjuures film oli mega hea. "5oo days of summer". Poetasin paar pisarat isegi. Soovitan soojalt. Tegemist on sellise...ehtsa romantilise fimiga, mida on mõnus sooja tegi all vaadata.
Mulle meeldivad ilusate näitlejatega ilusad filmid.



Olen juba mitu ööd järjest proovinud seda lucid dreamingu värki, aga kunagi ei õnnestu. On hea, et ma allaandja tüüpi ei ole. ma suudan ja tahan sellist asja veelkord kogeda. Võimas.

Homme on mõnna...ei pea kooli minema. Linna minek. Plaanis on kõik kaltsukad läbi käia ja endale mingisugused talvesaapad leida. Võimalus, et ma midagi normaalselt leian, on küll 1/122343o674386327'st, aga ma ei kaota lootust!

Mm...mnjah. Ma ei teagi. Lähen oma juukseid värvima.


Tsautsau Sulle, kes sa seda loed! :)

7. 8. 9. päev(ad).

Ma olen luuser. LUUSER!

Nii palju siis minu igapäevasest blogimisest. Oh mind küll.

Lühike ülevaade siis minu vahele jäänud päevadest.

7. päev.

See oli siis meedialaagri viimane päev. Olin praktiliselt magamata ja üüüpriski väsinud. Kaks tundi on minu jaoks liiga vähe.

Hommik algas siis söögiga. Hea algus päevale. Järgnesid 2 valikloengut. Esimene oli välisajakirjanduse kohta, teine aga tabava(te) pealkirja(de) panemise kohta. Esimesest ma midagi ei mäleta, kahjuks magasin ma oma mõtetes. Teist ma ei taha mäletada. Minust head pealkirjapanijat ei saa. Kahjuks. Kurb lugu küll.

Pärast loenguid sai veel süüa ja siis oli aeg laagri lõputseremoonia jaoks.
Sain endale tutika vihmavarju ja paar raamatukest lehte kirjutamise eest.
Kusjuures, kes huvi, siis laagri lehte saab lugeda aadressil : http://www.meediaklubi.ee/files/Ilmarine.pdf

Umm...noh...pärast laagri lõpetamist sõitsime suure kambaga Lähtelt Tartusse. Seal läksid kõik laiali. Mina ja Marianne tahtsime kuskile mõnusasse kohvikusse teed jooma minna, aga kahjuks olid kõik kohad kinni/kohe sulgumas/kuskil peidus. Genialistide klubi me üles ei leidnudki. Aga see ei ole pühapäeviti vist niikuinii eriti kaua lahti?
Kuna istuma kuskile minna ei saanud, hüppasime sisse Humanasse kus olid soodushinnad jaaa...siis sain kõne Tomilt, kes kutsus mind õhtul Indigolaste plaadiesitluskontserdile ühte nende lugu esitama. Ma lausa värisesin suurest erutusest. Hiljem õhtul värisesin hirmust.
Aga seal oli tore. Ja need inimesed on nii toredad. Ja kõik oli nii tore. Välja arvatud minu laulu algus. Mul on piinlik lausa, kui aus olla.
Kel huvi, see kiigaku linki: http://www.youtube.com/watch?v=jL1On5ztWZk

Kella kaheteist-paiku olin ilusasti koju jõudnud ja heitsin unele. Ma jäin silmi sulgedes KOHE magama.

Pilte ei viitsi siia kahjuks praegu lisada. :(


8.päev

Oleksin pidanud kooli minema, kuid ärgates oli õues juba valge ning kell näitas peaaegu keskpäeva. Ausalt öeldes ei oskagi ma esmaspäeva kohta midagi kirjutada. See oli nagu...peaaegu olematu minu jaoks. Päev läbi lihtsalt uimerdasin ja tegin asju, mis on täiesti ebavajalikud. Praeguseks on õnneks vähemalt väljapuhanud tunne.


9.päev

Nonii. Tänane. Nüüd olen oma kirjutistega taas järjepeal.
Hommikul kooli. Koolist koju. Kodust WAFi. WAFist linna. Linnast koju.
Selline oleks siis päeva lühikokkuvõte.
Midagi eriti erilist ei juhtunud, päev tagu iga teine.
Kristel sai täna endale uued talvesaapad. Ta on nende üle nii uhke ja õnnelik, et ma lihtsalt pidin seda siin ka ära mainima.
Mina ostsin oma läpakale lehmapildiga kleepsu peale. See on lihtsalt nii armas ja naljakas üheaegselt, et ma ei saanud seda ostu sooritamata jätta. Oh mind küll.

Ma pean kohvi- ja koolajoomise maha jätma. Kõht valutab viimasel ajal kogu aeg. Ma usun/loodan, et see on sellest. Kui jah, siis on võimalik minu seisundit lihtsa vaevaga prandada.

Veel tahaksin ma suitsetamise maha jätta. Ma poleks kunagi arvanud, et minust täiskohaga nikotiinik saab. See on hullumeelne.
Homsest hakkan korralikuks.

Vaatan praegu ema ja isaga "Up"'i. Õigemini. Nemad vaatavad. Mina kuulan pigem. Vahva multikas.

Ma tahtsin veel siia midagi kirjutada, aga ma ei mäleta...
Ma tuletan meelde. Ärge segage....









KURAT. Ma vihkan, kui mingi asi 1 sekundiga meelest läheb ja enam iialgi ei meenu. Niimoodi võivad paljud teod tegemata ja tähtsad mõtted mõtlemata jääda ju...
Kurb.


Aga kell on juba pool kaksteist ja ma pean unedemaale kappama, muidu ei saa homme kuidagimoodi ülesse.



Hasta la tsau!

6.päev

Tere varahommikut!

Jäin tänase (eilse) postitusega veidi hiljaks. Andke andeks mulle. Aeg lihtsalt lendab. Kohati hakkab isegi kahju.

Kell on 4:45 ja enamus laagrilisi on veel ärkvel.
Täna oli üübervahvaaaaaaaapäev.
Magama sai küll veidi hilja mindud eile, seega päev oli sutsu unine, aga praeguseks on kõik tibens-tobens. Ei teagi..on mu praegune vahva olek tingitud üleväsimusest või väikesest joogist? Vahet polegi. Peaasi, et elu ilus oleks. Je.

Tänane päev algas üpris varakult. Äratus pidi idee järgi olema 07:45, aga silmad avasin ma mingi piiksumise peale 08:56.
Pesemisega on siin laagris nigelad lood. Teatud kellaaegadel saab kõrvalühikas käia duši nautimas, aga kuna siis on nii pikad järjekorrad, ei viitsi mina sinna trügida. Seega olin sunnitud tänased (eilased) iluprotseduurid ja vajalikud pesemised korda ajama Lähte Ühisgümnaasiumi WC's. Kummaline on see, et seal on kraanikausi kõrval väike dušike..või see otsik nagu. Oh seda head saatust. Jah.

Nii. Pärast sööki oli meil teemagruppide koosolek, kus saime palju uut ja huvitavat teada intervjuude kohta.
Siis tuli meile külla PRIIT PULLERITS! Ohohohoooo. Ma panen siia pildi ka kohe temast, et te ikka usuksite, et meil selline kuulsus siin käis :D


Pärast seda meest toimus meil üldgruppide kokkutulek, kus pidime välja mõtlema teemad, millest laagri lehte kirjutame. (Lehe nimeks sai kusjuures "Ilmarine. Kes siis veel?" Andeks. Ilmar on laagri korraldaja. Nunnu :) ihiihii.)

Otsustasime, et teeme loo Mariannega koos. Pärast pikka mõtlesimist kirjutasime/tegime ühe eksperimendi. Vaatlesime võileiva kukkumist. Et kas tõesti kukub võileib alati just tagurpidi põrandale? Homme kirjutan meie eksperimendi siia blogisse ka. See sai laagri lehte. Je :)

Pärast artiklite kirjutamist oli meil vaba aega. Natukene. Enamus sellest kulus grupi etteaste ettevalmistamiseks. Meie grupi teema oli "Naistevahetus". Mina mängisin selle lühinäidendis kurja naist. Ja see otsustati kohe ära, et mina olen see kuri. Miks ma teistele kurjana näin? Ei aga..esimenime läks täitsa hästi.


Pärast etteasteid olid kavas mäng nimega "Tähed muusikas". Avastasin, et ma ei tea eesti muusikast peaaegu mitte midagi. Kurb. :D

Jaaaaaaa pärast mänguuuuuuuuuuuuuu oli täiesti vabavaba aeg. Selle aja sees lõpetasime ja viimistlesime Mariannega enda laulu. Kirjutasime seda alates eilsest. Täna sai valmis. Funfunfun. Esitasime seda ka mõnele isikule. Varsti arvatavasti lindistan selle kaameraga ja laen youtube'i üles kah. :)


Siis...hilisõhtul/varahommikul toimus Magalas nr1 minu väike minikontsert. Lõõritasin seal teist rõõmuks. Vahva, eksole?

Nii..mis siis veel...
Rohkem midagi huvitavat polegi toimunud.
Kell on juba üle viie ning minul hakkab vaikselt uni tekkima. Ma ei teagi, kas on mõtet magama minna või ei...samas nagu võiks ju...aga teisalt...on sellel mõtet? Mõni tund und ei tee ju kedagi erksamaks, või mis?

Iiiiiiigatahaes. Mul on nii hea olla :)

Lisan siia veel minu ja Siimu sõbrapildi kah, sest see on nii tore mu meelest. :D



Aga head olemist teile ja mina lahkun!



Tsäuuu.