307. päev

Olen siinse maailma nii unarusse jätnud ning viimasest postitusest on niivõrd kaua aega möödas, et mul pole mõtet hakata oma tegemistest siin jutustada, sest ruumi pole nii palju. (Kas siin üldse on mingi piirang ka või? o_Õ)
Kokkuvõtlikult võib siiski öelda, et viimasel ajal on elu kuidagi ilus.

Kurb on see, et lubasin Vailole, et vuran augustikuus talle Tartusse külla. Panin isegi raha selle jaoks kõrvale, aga...
...Tallinnast eriti kaugemale ma sattunud ei olegi.
Anna andeks, Vailo. :(

Ma ei oska enam kirjutada.
Üldse.
Tühjus.


Ostsin endale seina peale korktahvli, teise nimetusega ka mälestustahvli.
Hetkel on sellele kinnitatud Mannu kodukootud kalender, tundmatu tehtud pilt minust ja Ilusa Siimu saadetud Rõõmulilla.
Numpsti. (Lambi küljes ripub Aarne.)


Eile ostsin endale elu esimesed kontsasaapad ning ma olen nendesse armunud.

Täna käisin üle pika aja jälle bändiproovis ja jään ootama homset esinemist Aruküla lauluväljakul.
Homme on ka Diletantide Avangard, seega vedage ennast kõik Polymeri kohale!

Ja teate mis?! Mind ei kurvastagi enam eriti koolimineku mõte, sest tundub, et kõik asjad hakkavad kuidagi paika loksuma.
Ei oskagi seda kirjeldada, aga... mõnus on olla.

Ja hommikuti on alati tore tõusta, sest Ilus Siim (issand, ma mainin ta nime juba teist korda :o ) saatis mulle oma kirjaga kaasa päikese. Kinnitasin selle narivoodi lakke ja nüüd on isegi vihmase ilmaga minu voodis päikseline.



Head ööd kõigile!

								Ja see vestlus Vailoga ajas mind lihtsalt naerma. Maailmas on ikka imelikke inimesi olemas. :D
				Vailo.:				jah, ma müün trummiasju vaat koguaeg:D JA üks taiwani molu ostab ära mult ühe asja.. kindel ostja.. täna pani lambist webika... istus seal palja torsoga ja näitas oma taldrikuid:D
				Vailo.				aga arvestades paljuga ma ta lohku tõmban siis ... noh:D
				Suslik.				HAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAa :D
				Vailo.				las ta ollap
				Suslik.				Kui paljuga sa ta siis lohku tõmbad?
				Vailo.				no 600 dollariga
				Vailo.				ise ostsin asja 1900 eegiga:D müün 800 doltsiga
				Vailo.				ma olen juut noh
				Suslik.				HAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA :D
				Suslik.				Kas ta on lollakas või? :D
				Vailo.				no ma panin hinnaks 400 euri...6000 eeki..et saaks kähku lahti:D ta ütles et ma tahan kaubelda hinda
				Vailo.				ma ütlesin et noh kui hea kaupleja oled siis palun väga..
				Vailo.				I WILL PAY YOU 800 dollars...
				Vailo.				oookeeeei:D
				Suslik.				Mida *tsiteeritud*, tõesti? :D
				Suslik.				Sorri.
				Suslik.				Ma olen šokis.
				Vailo.				:@
				Suslik.				Küsi, kas ta tahab minu käest ka midagi osta :D
				Suslik.				Ma võin talle oma vana kidra näites 400 dollariga müüüa!
				Vailo.				:D:D
				Vailo.				tra idioot on
				Vailo.				töötab MOS burgeris ...
				Suslik.				Aga äkki ta teeb tünga sulle lihtsalt?
				Suslik.				Ja ei ostagi neid ära.
				Vailo.				no ta oinas kannab raha ette ju
				Vailo.				eriline dolbajoob ikka:D
				Vailo.				ma võiks öelda et jäta oma rahaga hüvasti ja taldrikuga veel enam:D
				Suslik.				HAAAAAAAAAAAA :D
				Suslik.				Kurat, vedas sul ikka.
				Vailo.				kõige lihtsam on taldriku saatmine
				Vailo.				arva mis ta aadress on:D
				Vailo.				台灣,新竹縣寶山鄉雙新村明湖一街76號
				Vailo.				päris hea ah:D
				Vailo.				ainus asi millest ma aru saan on 76:D

288. päev

Heihei!

Neljapäeval käisin Bänd Cämp lõpukontserdil Rock Cafes. Tore oli!
Mannu, Sandri ja Magnusega sai soojendusjoogid Hirvekas tehtud ning ma jõin kuidagi palju, aga ma ise ei saanud arugi, et ma endale 1,5 l vedelikku sisse olin valanud...
Ja siis vurasime trammiga Sikupilli Prismasse ja Sander ostis veel lisajoogi mulle ja ligi 15 minutit vast suhtles ta ühe kurt-tumma vanahärraga ja see oli nii kuradima armas. Kuigi mul jäi tunne, et mees ise ei ole täie mõistuse juures, kuna ta oli veendunud, et ta on prohvet. o_o
Siiski. Nunnu oli.

Rock Cafe lava peal esines ka HEIKKI! JEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE ! Lisaks oli ka teisi vahvaid bändikesi, ofc.
Ühesõnaga. Pidu oli võimas. Mõnus joogine tunne oli ja ma läksin vahepeal natukene ülekäte, aga pole hullu, selleks ju peod ongi. (Ja ma ei saa ika veel aru, kuidas Marianne nii palju tekiilat juua suudab : o Mina jõin pool pitsikest ja siis juba tundsin, et nonii, nüüd aitab.)
Mm...
Baarileti äärest möödusin ma päris mitu korda ning alati märkasin ma seal seismas ühte pikka kasvu noormeest. Mõni hetk hiljem märkasin teda lava juures ning kuna alkohol teeb julgeks, tirisin ta tantsimaie.
Tuli välja, et tema nimi on Taaniel ning et ta teadis juba varem, kes ma olen, sest et tema sõber olevat talle mu videoid näidanud. Mul oli nii kuulus tunne hetkeks.
Taaniel käis mul eile töö juures ka külas. Üliarmas lihtsalt, kui inimene jätab meelde purjus tüdruku jutu ning kappabki järgmisel päeval kuskile kõrgele Toompeale, et veidi juttu puhuda. Mulle meeldivad sellised inimesed.
Mõned inimesed nii toredad ei olnud seal peal. Üks meesterahvas haaras mu näiteks lihtsalt oma õlale, vedas trepist ülesse ning siis kukkus pikali...mina koos temaga. Jah, tore oli. Mul on siiamaani sõjahaavad paremal käel.
Jaa...mis siis veel.
Midagi vist.

Täna käisin õega kaltsukatuuril ja sain endale ülilahedad erklillad püksid.
Ja kuna Elycal on täna sünnipäev, siis pidasime Kalev Spa juures olevas pargis väikese pikniku maha. Ostsime šokolaadi ja juustu ja siis mingisuguse šampuse pudelis oleva siidri, mis maitses nagu mädanenud maasikas, aga ma ei kurda. Pargis olles laotasin Heikki telgi ka lahti ja see haises natukene ja oli ikka veel märg. Haa. AGA EI HALLITANUD! Seega pole hullu. Ma kuivatasin selle ilusti ära ja pühkisin salvrättidega ka ilusti puhtaks.

Äääääöö.
Käisin töö juures ka täna, kuna ma ei viitsinud koju minna nii vara.
Birgit värvis seal ämbreid. Ma tahtsin ka proovida. Mäkerdasin oma sandaalid kollase värviga kokku, varbavahed ja põlved ja käed on mul aga musta värviga koos. Ja see ei tule maha. Nii et success! Valge top on ka nüüd värviline.
Ning lõppkokkuvõtteks tuli Peke meie kahe kunstiteoseid vaatama ja siis ta ütles: "Jah, need ämbrid näevad väga lahedad välja, aga need ei sobi kohviku atmosfääriga."
Tore lugu küll. Birgitist oli kahju. Ta nägi nii palju vaeva.


Aga jah.
Homme lähen üle pikapika aja perega randa. Loodan, et on päikest ka. Mulle kuluks veidikene lisajume ära, kui aus olla.
Ja esmaspäeval on Elyca sünnipäev. Tõotab tulla tore sündmus. Välja arvatud fakt, et kõik sealviibijad on koos oma boyfriendide-girlfriendidega ja mina pean olema see ainuke vallaline. Must lammas valgete hulgas. Valge vares mustade hulgas.
ÕÕÕH.
Keegi mu kaaslane tahab olla? :D




Kõike head teile, tibulinnud!

285. päev

Ma armusin täna üle üle pika aja.
Sirvisin enda MP3's laule ja juba esimese noodi peal tundsin, et midagi on teistmoodi.
See oli üks Jim Brickmani klaveripala ning...oeh.
Mul pole mitte kunagi muusikat kuulates selline tunne olnud. Kui silmad sulgesin, valdas mind eriline meelerahu, mida kahjuks sõnadesse panna ei saa. Kõik on kuidagi nii hästi.
Jah, ma olen ametlikult armunud.

Ja see ongi kõik.
Nii on hea.

Naljakas.

Mõni päev tagasi toppisin Maximas oma kotti äsja ostetud kraami. Marianne oli ka minuga.
Äkitselt tuli meie juurde mingi noormees ja osutas kõrvalseisvale rattale. "Vabandage, kas see on teie ratas?", küsis ta. "Ei, ei ole," vastasime.
Ning juba oligi ta ratta haaranud ning veeretas seda enda kõrval eemale.
Me lihtsalt vahtisime tummalt ja ei saanud midagi aru.
Ning siis vaatas noormees tagasi ning lausus muiates: "Ei, ärge muretsege. Ma tegin ainult nalja. See on minu ratas tegelikult."

Naljakas.

283. päev

Hällõu.

Laupäeval ootasime Mariannega bussijaamas Lihula bussi. 5 minutit enne bussi väljumisaega tuldi meile kõigile ütlema, et sorri vaan, aga buss läks katki ning asendusbussi ei tule. "No tore lugu küll", mõtlesin. Läksime siis kassasse oma pileteid järgmise sõidu vastu vahetama, aga vot kus lops, tuli välja, et Lihulasse sellel päeval enam bussi ei sõida, kõik olid täis. Nii et lõpuks ostsime oma piletid tagasi ning vurasime hoopiski Ristile, kuhu meile autoga järgi tuldi. Fun, ma ütlen, fun.
Aga Metskülas oli ülitore! See koht on nii ilus ja meie telkimispaik oli vana talu hoovis ja seal oli must LAMBATALL ja 3 KASSIPOEGA ja öösel kappasid hobused seal vabalt ringi ja seal oli üks vahva koer ja teisi lambaid ka(keda ma kahjuks ei näinud). Kõik oli nii tore. Inimesed olid ja suurepärased, pereisa tegi meile väikese ekskursiooni ka oma maa-aladel. Külastasime Hiiemetsa ja nägime Tammepuud, kuhu sisse oli u. 80 aastat tagasi üks mingi (vääris?)kivi löödud, mida Eestis looduslikult ei leidu ja siis see oli üks suur müsteerium ja keegi ei tea, kuidas see kivi sinna saanud on, sest inimjõuga sellist asja korraldada ei saa. See oli ikka mõnusalt puu sees juba.
Metskyla Live üritus oli ka suppertore ja ma sain sellise bändiga nagu Left ühte oma lugu teha. Nad põhimõtteliselt coverdasid selle. HOW NICE IS THAT, nagu.
Ja siis saime seal inimestega tuttavaks ja hiljem kutsuti meid (meie all mõtlen ma kogu aeg mind ja Mannut, btw) öösel sünnipäevale ka ja seal saime kodukootud torti süüa ja ma sain seal maailma parimat grill-liha.
Aii, suu hakkas vett jooksma praegu.
Öösel magasime siis telgis ja mul polnudki üldse külm, aga Marianne ütles, et temal oli.
Hommikul on vastik telgis ärgata mu meelest. Ja üldse oli kuidagi räpane tunne.

Aga kell 11 jõudsime tagasi Tallinnasse ja siis sõitsin issiga koju ja sõin ja siis juba läksime perega vanaema juurde, sest mu väike tädipoeg Keshav sai 5-aastaseks.
Ja oi milline söömisorgia seal oli. Kui ma õgimise lõpetanud olin, nägin ma välja nagu 5 kuud rase noor naine. Ma oleks pidanud pilti tegema sellest. See on ikka ulme, kui palju toitu inimese sisse mahub. uuh.

Täna käisin tööl. Sain teada, et üks meie parimatest töötajatest ei tööta enam meie hulgas, sest ta käis mingi(te) sõbranna(de)ga seal PÄRAST tööd joomas ja jõi oma jooki. Ja siis Pekele see ei meeldinud ja hakkas karjuma ja siis Olga läks ära lihtsalt. Kahju, ta oli tore. Ja üks noormees vallandati ka. Kõik toimus kahe päeva jooksul. Kui mind ei ole, siis alati toimub seal midagi. Hmm.
Kuigi täna toimus ka.
Meil oli seal Mölkky mängimine ning Tanel Padar oli jälle seal platsis.
Ja siis sain ma tuttavaks ühe USA mehega, kelle nimi on ET (ma ei saanudki aru, kas see on ta päris nimi või mingi lühend või nagu..kammoon...ET??!?!) ja ta mängib väga hästi kitarri ja ta isegi laulis mulle paar enda kirjutatud lugu ja ta kutsus mind homme autoga sõitma ja Eestit avastama. Hehehe.


Okei, nonii. Saigi vist kõik kirja.

Oli meeldiv.
Tsau.