19.päev

Kell on 02:48 ning ma olen lõpuks kodus. Siin on nii soe ja hea.

Tänane päev oli...mõnus. Kõik oli hea, välja arvatud arsti juures käik. Mul paluti spetsialisti poole pöörduda. AGA ma tean, et mul ei ole midagi hullu viga. Ei saa olla.

Igatahes. Koolis on õpetajad haiged, täna toimus 2 tundi, millest kohal käisin ma ühes (lausa masendav, eksole...).
Pärast kooli vahtisin telekat ja jäin magama ja ärkasin ja jäin magama ja sõin ja hakkasin ennast linnaminekuks sättima.
Linnas oli plaanis WAFi kooriproovi minna (kuhu ma ei jõudnud paraku...koos Mariannega. ma süüdistan natuke teda kah..me oleme mõlemad rebelid.) Valge Gospelini on niinii vähe aega ja mul ei ole laulud selged. Järgmine nädal on stuudios ühe laulu lindistamine, mida ma ei oska. Ma ei suuda ladina keelt välja hääldada. Proovis me mannuga naersime lihtsalt, sest meie jaoks olid seal mitmed sõnad ebasündsa kõlaga (nt. vittuuuuu jms.). Oh meid.

Igatahes. Proovi ei läinud, selle asemel külastasime hoopiski Hessi, kus tellisin burksieine ja toppisin ennast lausa kurguni rasvast toitu täis. Kuradi hea oli, kui aus olla. Maitse, ma mõtlen. Enesetunne nii hea ei olnud pärast.

Hiljem läksime Solarisse ja mängisime mingis lauamängupoes malenuppudega maleruudulisel laual kabet. Ma sain kolm korda pähe. See tõestab fakti, et ma ei oska asju ette mõelda.

Veeel hiljem saime taani kuningate hoovis Raunoga kokku ja vaatasime, kuidas ta viina joob ja mitte midagi ei mäleta.

Siis külastasime Fretsi sünnipäevapidu, mis kahjuks (andke andeks) oli täielik p*sk. Võib-olla on see minu ego värk kah...ma ei saanud seal lihtsalt tähelepanu mitte kelleltki. Seal oli niiiii palju rahvast ja see oli kuskil pubis ja seal olid välismaalased ja mul polnud tooli.

Õnneks päästis mind/meid igavusest välja Tauri, kes rääkis meile heldimusega oma tänaõhtusest tegevusest, milleks oli...GAGi tagahoovis peedi joomine. Jumal olgu temaga, ta tundis ennast oma 20 eluaasta juures jälle noorena.

Pärastpoole käisime läbi mitmed vanalinna pubid/baarid, kuid ei leidnud istumiskohta. Külm oli. Minul vähemalt. Karja keldris oli õnneks üks vaba laud.
Mm...seal me chillisime. Marianne tormas bussi peale ja mina vaatasin Taurit ja suitsul olles tormas meie juurde Rauno, kes esimese asjana ütles mulle edasi, et mu isa helistas. Tähtis info. Ta helistas küll. Okei, see on nii ebaoluline praegu.

Igatahes...edasi liikusime Rauno seltskonna juurde patricusse ja seal tegi Tauri meile üllatusjoogid välja, mis oli temast väga kena. Aitäh talle!

Minul hakkas väike väsimus peale tulema ja kui Tauri kui tööinimene otsustas, et ta on täis jäänud ja peab koju minema, sest homme on tööpäev, siis tekkisid minugi pähe kodumõtted.

Väike põige oli kambaga ka krahli...seal polnud midagi huvitavat.
Ja siiiiiiiiiis tellisin takso ja vurasin koju.

End of story.

Mul on väsimus ja ärkvus (kas selline sõna on olemas? :D) üheaegselt.

Lähen näen parem tulevikku oma unes ette.

Head ööd, lillekesed!