63.päev

Ligi nädal aega pole siia postitanud. Ilmselgelt on minu igapäevase blogimise plaan nurjunud. Nukker värk....natuke.

Jõulud oli vahepeal! Vahva oli. Peaaegu...noh, jõuluvana käis, mis oli jube vahva, aga kingitused tõi ta suurtes mustades prügikottides...*poial püsti smail tuleb nüüd siia* . Väiksed arusaamatused olid veel, aga need on pigem peresisesed ja kõike ei pea te kah teadma.
Kingitusi sain...läpakale sain nüüd ilusa koti..täna sain laadija kah, seega- hurraa netisõltuvus, siit see tuleb. Kui mul on pidev juurdepääs arvutile, siis ei suuda ma sellest eemale hoida.


Mm..mis siis veel...vahepeal polegi nagu midagi märkimisväärset vist juhtunud...Täna käis Marianne külas! Tegmine megahead sööki ja piipu ja vaatasime filme ja seedisime.
Mõnus.

Kusjures....VAHEAEG ON!
Hurrraaa.

Kahju, et mul plaane pole. Aastavahetus on tulemas. Mul pole plaane. Pärast üleeilset ööd oli mul plaan kaine aastavahetus teha, aga...vist ei vea välja. Aga noh, kõike võib juhtuda.


Teate, mul pole kirjutamistuju eriti. Andestage mulle.

Igatahes...tsau!
Üritan uuesti raja peale saada ning siia tihemini kirjutama hakata. :)

Tsau.

57.päev

Internet on kaotanud minu jaoks enda võlu ning motivatsioonipuudus on see, mille tõttu siia blogimine unarusse on jäänud.

Aga viimastel päevadel on tore olnud.

Laupäeval käisin siis seda jõuluetendust vaatamas linnahallis. jube tore värk. vahepeal naersin ikka nii, et pisarad silmad. Ja vahva oli tuttavaid nägusid lava peal vaadata.
Elyca ei esinenudki seal, tuli välja, et ma sain kõigest valesti aru.

Pärast etendust sõitsin Siimuga 25 minutit kuskile Õismäele bussiga, et ta enda kuradima võtme kätte saaks. uskumatu, et Tallinna otsad üksteisest nii kaugel asetsevad. Loolt linna sõidab isegi kiiremini. Mõnikord. Siis kui autosid tee peal ees pole...ja bussijuht kimab. Aga siiski.

Laupäeval käisin von krahlis...seal oli mingi tore üritus...reggae värk. saime tasuta sisse, sest et turvamehed on elycale tuttavad. Olgu, keda ma ikka petan...alguses ei tahtnud nad meid sisse lasta, aga me lihtsalt käisime nii närvidele neile, et lõpuks nad juba ajasid meid saali inimeste sekka.

Siinkohal tervitaksin Pervo-markot (ehk dinosaurus markust) ja Tuutut! (ma lihtsalt pidin need nimed siia üles kirutama, muidu unustan need ära).

Pidu kestis varaste hommikutundideni ehk poole viieni.
Poolteist tundi oli esimese Loo bussini aega ja siis tšillisime elycaga mingisuguses kohvikus vms. Jube külm oli olla. ja räbal tunne oli. Mulle ei meeldi peojärgsed hommikud.

Koju jõudsin pool seitse, magasin kolm tundi ja siis sõidutas siimu ema mind bändiproovi.
Mulle meeldib bändiproovis käia. ja nüüd ma tervitan Siimu, sest et ta tihti luurab siin minu järgi. TSAU SIIM!

Eile oli õhtul wafi tantsuproov...siis saatsid marianne ja heikki mind marsale ning mina sõitsin koju.

Väike möll sai ka lume sees korraldatud ning minu õlg on täna ikka veel valus.

Mulle tundub, et tänavune talv tuleb minu jaoks raske...mu keha on liiga õrn sellise libeduse jaoks... kogu aega on valus ja sinine olla.
Ja marsapeatuses tee peal horisontaalasendus kolmekesi aeleda on ka tore muidugi...aga noh..mul häbi on, aga ei tunne.

Täna on Valge Gospel Tallinnas. Ei jõua ära oodata, kui aus olla.

Kuigi ma olen viimases reas ja kuskil nurgas ja mind näha pole, aga siiski...ma saan suurel laval olla. How nice is that, huh?

aga ma nüüd lähen carmina burana sõnu pähe endale tuupima.

tsau

54.päev

Ma kirjutan täna eilse eest.

Eile oli reede. Käisin koolis. Isegi. Olin seal peaaegu kõik tunnid. Ainult matemaatikasse ei julgenud minna, sest seal oli mingite kiviajast pärit tööde järelvastamine ning ma sattusin paanikasse, kuna matemaatika on minu nõrk külg.

Igatahes.

Pärast kooli lebotasin niisama. Jube laupäeva tunne oli. Kogu aeg.

Õhtul oli mul Sikupilli kooli jõuluballil esinemine. Täitsa hästi läks. Pidin laulma harjumatult vähe, kui aus olla. 4 laulu pole minu tavapärase tunni ajaga eriti võrreldav.
Marianne esines ka seal. Ja Sander. Ilus oli. Kuigi nende esinemine lükkus tund aega edasi ja tüütu oli seal oodata nii kaua.

Rahvast oli peol üpriski vähe. Samas saan sellest ka aru- pileti hinnaks oli kohapeal 100.- Ma ei raatsiks sellist raha isegi mõne muu ürituse pileti eest välja käia. Ja kui raatsikski, siis pika mõtlemise ja vingumise peale. Jah, ma olen koonerdis. Enamjaolt.

Kui mul on raha alla 500 krooni, siis ma koonerdan. Kui üle selle, siis laristan seda mõnuga. Eelmine esinemistasu kulus mul täiesti ära kõigest nädalaga. Ja see tasu ei olnud just väike summa minu jaoks. Mul on lihtsalt ostsusõltuvus. Uued asjad kompenseerivad mingil määral teatud puudujääke ja tekitavad hea tunde.

Mis siis veel juhtus...midagi eriti. Lõin Sandrit juukselakipudeliga piki pead. ikka korralikult kohe. Ei, ma ole mingi maniakk, kellele meeldib teistele haiget teha. Sellised asjad juhtuvad kogemata ja enamasti ilusate poistega. Seega- hoidke minust eemale!

Koju sõitsin viimase marsaga. Elyca oli ka seal masina seeeeees koos minuga. Käis just esinemas.
Rääkis mulle kuidas Karl Madis (jah, see laulja), talle külge lõi. Elyca võttis vetsus esinemismeiki maha, järsku avanes uks ja Karl Madis ilmus sinna, viinapits käes. "Elyca, sa oled nii ilus. Kõige ilusam tüdruk, keda ma tean. Elyca terviseks! *tõstis pitsi*" Arvata on, et Elycal oli hirmus. Minul oleks ka olnud :D Kuradi pedofiil.

Teed on igal pool nii libedad. Nii Lool kui ka linnas üllataval kombel.
Meil on poe ees üks suur plats, mis on üleni jääd täis. Sellist libedat jääd. Marsajuht tahtis seal ümber keerata oma auto ja suure tee peale sõita. Paraku oli plats libe kui litsi nahk ja marsa tegi seal head kaks ringi ümber oma telje enne kui auto kontrolli alla sai. See oli hirmus, ausalt. Mul jooksis elu juba silme eest läbi :D

teine juhtum seoses libedusega leidis aset eile kell 23:07 minu maja taga. Ma võtsin enda meelest nii aeglaselt kurvi välja, et ukseni jõuda, aga....libisesin ikkagi.
Lendasin suuuuuure kaarega kõhuli.
Esimene mõte- fakk, kas kitarr jäi terveks? see lendas suure kolksuga piki maad.

Teine mõte- ma loodan, et keegi naabritest ei näinud.

Kolmas mõte- ahsakurjam, mu käsiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii.

Lebasin seal natuke aega kõhuli maas ja mõtlesin elu üle järele.

Kui keegi koostaks totrade kukkumiste TOP10, siis minu oma oleks seal kindlasti sees.

Õnneks lõppes kõik hästi. Kitarr jäi terveks.
Minu käsi mitte. Põrutasin nii kõvasti ära, et täna ma seda liigutada ei saa. Kurb. Hea, et esinemistega kõik on mõneks ajaks, muidu oleks jama majas. haha, see riimus.

Okei.
ma sain nüüd kõik kirja vist.

Täna oli mul plaan Tapperisse pidutsema minna. Aga mul ei ole raha.

Tegelt ma lähen vaatan, äkki on Peke üle kandnud mulle.

Nope. Seal ilutseb ikka veel 14.90

Fun.

Aga pole hullu, mul on tagavaraplaan ka. Saan minna mingit jõuluetendust vaatama, kus waf koor esineb ning elyca oma tsirkusestuudioga on ka laval. je. see ongi parem plaan tegelikult. saan ennast kultuurselt harida selle asemel et mingite higiste rokkaritega lava ees karata.

Tsau!

53.päev

Nonii tupsununnud.

Mul on asi siin käest ära läinud kogemata.

Aega arvutis istumiseks pole olnud.
Midagi arukat siia kirjutada ei oskagi...esinemas olen õhtuti käinud alates teisipäevast Olümpia hotellis. Ilus koht ilusate inimestega.

Trikimees Meelis teeb oma etteastet seal igal õhtul. See on müstika.
Eile pistis kätte mulle švammist palli. Käskis seda peo sees pigistada. tegin seda. Pihku avades oli seal juba kaks palli. uuesti pigistades oli minu peos 1 pall ja meelise omas teine pall.
Siis andis ta kaks palli Mikule. See pigistas neid. Ja pihku avades lausa purkus sealt palle välja. Mitumitumitumitumitumitumitu.
See jääb mulle müsteeriumiks.

Täna õhtul on viimane esinemine seal.

Jõulud tulevad. Kinke oleks vaja ostma hakata... aga ma kulutasin kõik raha ära enda peale. Ja ma ei tea, millal ma uue esinemistasu kätte saan. ja mul pole ideid ka üldse.

Kinkide ostmise mure rikub jõulutunde natukene ära minu jaoks.

Õõh, mul sai jutt otsa.

tsau.

49.päev

Ilusat kolmandat adventi!

Mul täna päkapikud ei käinud.

Midagi asjalikku ei olegi öelda, kui aus olla.

proovis käisin. Laulsime kõik koos. Suhteliselt...mõttetu proov oli täna. palju oli niisama passimist...mitte et mul midagi selle vastu oli. saigi veidi puhata.

Kunstiajalugu üritasin õppida seal. Ei tulnud midagi välja. Koju jõudes ei suutnud ma õpikut avada. Ei taha õppida.
On võimalus, et ma homme ei satugi sinna tundi. Je.

Aga lumi tuli maha ja valgeks läks maa.

Varsti on jõulud käes. peaks hakkama kinke ostma...mul ei tule see värk eriti hästi välja, kusjuures. See on keeruline. Kunagi ei tea, mida kinkida. Mitte kunagi.

Ma sain täna kaks uut tuttavat endale wafis. Nende nimed ooooon....(Marianne, ära ütle ette, ma tean küll)....ee...rebane..eduard? ja... johannes?
Ma ei tea muidugi kas ma need õigesti kirjutasin.
See pole tegelikult üldse oluline teema, aga samas on see hea tõestus sellele, et mul on nimede peale jube kehv mälu.
Kurb.
Nägude peale on ka halb mälu.
Ma olen nagu kuldkala.

Mis on Sinu kolm soovi? :)

Aga head und.

Mina heidan voodisse ja kuulan lume langemist.

tsau.

48.päev

Jõuluvana!



Mul on blogi täitmine kuidagi auklikuks muutunud. Andke andeks. Aega on vähe. Üks ööpäev pole piisav minu tegemiste jaoks.

Aga.

Eile käisin ..oota, mis päev eile oli?
Aa, reede!

Käisin 2 tundi koolis ja siis vurasin bussiga linna ja läksin hambaarsti juurde. Arstitädi ütles, et mul on suus kaks auku hammaste sees. Suht karm...ma olen alati arvanud, et enda hammaste eest

hoolitsemine tuleb mul hästi välja. Kahjuks see nii ei ole. Coca-cola joomine siiski EI OLE TERVISLIK! Ülla-ülla.

Igatahes tehti mulle seal elus esimest korda tuimestav süst, et ma valu käes karjuma ei hakkaks seal tooli peal. Täiesti uus kogemus minu jaoks. Selline süst võttis ikka keele

täiesti tuimaks. Rääkida oli praktiliselt võimatu.
"mmlal shee tmstushh äa läb?"
Öeldi, et tuimsus möödub 1,5 tunni pärast. Sittagi. 3 tundi olin omadega metsas. Aga vähemalt said Siim ja Marianne minu üle naerda :)23. detsembril lähen teist auku paran

dama. Loodan, et siis süsti ei tehta.

Nii...aga WAFi proovis oli nii nagu alati- üsna väsitav.
Täna oli ka proov. Kella kümnest neljani. Ehk siis kuus tundi. Ehk siis ma pidin nii vara ärkama, et bussile jõuda. Ehk siis ma olen nii väsinud.
Kuus tundi on ilmselgelt liiga palju.

Homme on ka proov. Mul hakkab vaikselt kõrini saama, samas ei taha neist puududa ka, sest et nagu ma juba maininud olen- Valge Gospel on nii lähedal.

Ma häman mingit ühte ja samat teemat siin kogu aeg. Elu lihtsalt on üpris üksluine hetkel.

Aga üks meelierutav kogemus oli küll täna- ma nägin jõuluvana! Ta töötab nüüd bussijuhina. Masu on ikka igat eluvaldkonda mõjutanud...mnjah.

Mmnjääh.

Mulle jõudis nüüd kohale, et homme on juba kolmas advent. KOLMAS!
Ma pean seda ühe korra veel ütlema.

Khmkhm.
KOLMAS!

Jõulud on tulekul. Jube mõnus. Natuke lund tuli ka nüüd maha...võib-olla on homme ärgates maja taga juba lumehanged.
Unistada ju võib. Sellest tegevusest ei loobu ma kunagi :)

Järgmine nädal tuleb tegus. Veel tegusam kui eelnevad.Palju esinemisi on plaanis. See kõik on nii mõnus!

Ja tegemist on ühtlasi ka viimase koolinädalaga. Almost.

HURRAAA!

Jõuluvaheajal võtan ma aja maha ja üritan mõned päevad niisama eksisteerida.

Kandsin fotokat ka kaasas paar päeva. Je.

Väike Siim.

WAF. Kohe näha, et proov oli huvitav :D

46.päev

Aloha, mu armsad!

Pikk päev seljataga, sügav uni otse minu ees.

Pikalt ei viitsi kirjutada.

Käisin linnas, tšillisin ringi, käisin wafi proovis, laulsime ja tantsisime.Tulin koju. Lund hakkas sadama :)

Sain päkapiku käest ingverijuurika. tegin teed sellest. maitses hea.

Lühikokkuvõte.
Palun väga.

Head ööd!

45.päev

Heihoo!

Täna on juba kolmapäev, mis tähendab seda, et homme on neljapäev ja siis tuleb reede. (ja pärast neid juba laupäev ja siis kahjuks ka pühapäev). Okei, ma ei tahtnud tegelikult nädalapäevi õpetama hakata...ma lihtsalt armastan seda tunnet, kui nädalavahetus läheneb.

Koolis käisin ja olin. Kõik tunnid isegi. Päeva lõpupoole oli mingi loeng erinevate maksude kohta. Sain teada, et nn ümbrikupalk on paha ja et riigile ikka peab makse maksma ja ühe inimese kohta võib Eestimaale tuua 4 merihobust ja 125 g kaaviari. Vot nii. Rohkem mul meelde ei jäänud.

Pärast kooli läksin WAFi. Kooriproov oli. Jälle. Vaikselt hakkab tüütama see proovide värk. Samas on need tõesti vajalikud-Valge Gospel on ju kohekohe tulemas.

Juba ootan seda kõike.

Pärast WAFi jalutasime Otiga veidi mööda linna ringi ning peagi saatis ta mu marsa pealeeeeeee.

Tahtsime (õigemini mina tahtsin) Solarise katusele põhjapõtru vaatama minna, aga see paganama turg oli juba kinni. Homme pean ma neid nägema.

Ja ma tahan Raekoja jõuluvana habet katsuda ja talle oma jõulusoovide nimekirja pihku pista.

Ja hõõgveini sooviks ka.

Seoses jõuluteemaga tuli mul meelde, et täna külastas mu jopetaskut päkapikk! Tõi mulle šokolaadi ja lotopileti. Ehk siis mul käis kaks päkapikku täna. Nagu eilegi. Mega fun. Ma olen vist VÄGA HEA laps!

Nii, jutt sai otsa.

Olge tublid ja ilusat jõulukuu aega teile kõigile!

PS! Tervitaksin siinkohal Mariannet, kes minu blogi loeb siin tihti!

Ja Margitit ka!

Ja veel tervitaksin ma Raunot, kes nüüd Eestimaa pinnal on ja see tekitab hea tunde.

Ihhii.

44.päev

Koolis ei käinud, selle asemel õppisin hommikul/päeval õhtuse esinemise tarvis jõululaule. Sain hakkama. Terve päeva oli küll närviline olla ja hinges kriipis, aga...kõik läks hästi.
Töömehed askeldasid ka meil siin korteris, panid köögis viimased asjad korda. Nüüd on meil superluks kõik. Nõusid enam pesema ei pea, selle jaoks on meil masin. JESSSSSSS!

Õhtune esinemine oli täitsa edukas. Tegemist oli siis Coca-cola jõulupeoga. Inimesi oli üpris vähe...umbes 40 ütleks silma järgi. Toit oli hea. Jook oli hea...coca-cola ju siiski. Te teate küll minu salajast sõltuvust. Ja piparkoogid olid ilusad.

Mind muidu keegi eriti ei kuulanud, aga niimoodi oligi parem- sain asja eriti rahulikult võtta.
Laulma pidi üpris pikalt...1 tund ja 45 minutit. Aga sellise raha eest võiksin ma kasvõi 3 tundi laulda, kui tarvis.

Igatahes siin ma nüüd olen. Pingelangusest kurnatud lausa :D

Õppida ei jaksa kuigi homme on bioloogias kontrolltöö. Ma parem poen kohe voodisse peitu ja magan ennast välja- homme tuleb pikk päev.


Tsau!

43.päev

Ma olen nii väsinud kõigest.

Täna oli koolis väike esinemine, laulsin laulu advendiküünla süütamisel. Üks väike tüdruk tuli minu käest autogrammi küsima. See on mu päeva tipphetk. Armsamat asja ei oskakski ette kujutada. Hiilis ligi, päevik ja harilik värisevates kätes. "Palun autogrammi." NII ARMAS!

Pärast kooli käisime klassiga seal kehade näitusel Solarise keskuses. Mulle ei meeldinud eriti. Mitte et see meeletult halb oleks olnud, aga erilisi tundeid nagu ka ei tekitanud...
Päris inimkehad küll, aga näevad välja nagu plastik. Ma tahaksin ikka verd ja soolikaid!

Vanalinnas nägin tuttavaid mandlimüüjaid, sain kotikese magusaid mandleid. Imehead asjad.
Tüdrukud ise oli rõõmsas meeleolus, mingi purjus soomlane ostis neile vana tallinnat, mille nad seal samas koolaga ära lahjendasid ja siis alla kulistasid. Mõnus töö ikka. Aga noh...kuidagi peab külmadel ilmadel sooja saama.

WAFi proov oli ka täna. Tantsuproov. Terve kool oli kohal.
Mind jäävad sealsed laulud alati kummitama.

"Freeeedooooom, freeeedooooooom...." Lalala.

Noh, seal tantsisime poole üheksani ja siis sain Eliise mehe autoga koju.
Kõik.

Ma nii muretsen homse esinemise pärast. Need kuradima jõululaulud pole mul eriti hästi peas ja ma üldse ei oska neid laulda ja ma kardan ja mul on kurk valus.

Iga kord, kui midagi tähtsat ees on, lähen ma närvi ja muutun pahuraks ja hetkel ei tahagi ma esinema minna, sest kõik on nii ligadi-logadi. Mis on täiesti minu süü. Ise ma jätan kõik asjad viimasele minutile.
Loll loom.

Tegelikult on kell juba nii palju, et mul oleks tarvis magama minna.

Ma loodan, et ma täna oma treenerit enam unes ei näe. Iga kord, kui see juhtub, jään ma haigeks. Eile nägin...kui täna ka näen, siis on kindel,et tervis veab varsti alt.

Mina usun küll, et unenäod võivad tulevikku ennustada. Ei pruugi näha küll mingit kindlat stseeni, kuid teatud märgid võivad toimida viitena.

Ma tahan juba hommikut, siis saan endale seda imekohvi teha.
Jeje.

tsau!

42. päev

Heihoo!

Ilusat teist advendi teile, kullakesed!

Käisin täna enda tatoveeringut üle tegemas dr. Ermi juures. Marianne lasi enda pildi ka

ilusamaks maalida.
Lõbus värk.Üle pika aja naersin nii, et silmamunad märjad.

Dr. Erm ja Marianne oma teetassikesega. "Mis sa oled siin kohvikus enda arust või? Kas sa soovid tükikese kooki ka?"

Mõne tunni möödudes olime lootusetult hiljaks jäänud WAF kooriproovi, kuid minematta sinna siiski ei jäänud. Laulsime ja tantsisime ja olime niisama lahedad

Mariannega, sest just see tuleb meil kõige paremini välja.

Just nii. See ei olnud sarkasm.

Juhani kirjad ja salajased mõtted.

Ma tahaksin siia blogisse kunagi midagi asjalikku ka kirjutada, aga mõtted on kõik poolikud või segased.

Kui need kunagi lahti harutan ja otsad ühendan, siis võib minust asja saada.

Head ööd.

39, 40 päev

Olen luuser olnud. Blogi on täiesti unustuste hõlma vajunud. Sorri sorri.

Eile, neljapäeval, käisin Tauriga Teeviidal. Sain palju märke ja värke ja kondoome ja edgari pildiga magneti, kirjaga "Kõik on kontrolli all!" Fun.

Pärast messi kappasime tauri poole ja tegime süüa ja veetsime niisama oma vaba aega.

Täna käisin koolis üle pika aja, höh. Väljakannatamatult mage värk on see ikka. Ma ei suuda ühe koha peal passida. Mõtted on ära. Täiesti ära. Igal pool laiali, otsides endale kohta, kus olla. Minu pea see ei ole.

Waf proov oli ka täna. kooriproov. Homme on ka. Ja ülehomme. See on üpriski väsitav, kui aus olla. Mitte et mul laulmise vastu midagi oleks, see osa on vahva. Aga kui laulda laule, mis sulle ei meeldi,siis on see nõme. Ehtne näide on "O fortuna". No mida asja. Ma ei taha seda laulda. ma ei saa nendest sõnadestki aru. Ei. Eieieieieieieiei.

Mul pole juba mitu päeva päkapikud käinud.

EMME, KUS MU KOMMID ON?! :(

Uuhhuu, kell on nii palju juba. Mul on meeletu uni.
Olen juba mitu päeva üritanud Lucid Dreami näha, aga see ei õnnestu. Ahastamapanev.
Õnneks/kahjuks olen ma sõnn, seega ei loobu ma üritamisest niipea.

Kas teadsite, et 2010 on lugemisaasta? Täpselt nagu see aasta oli muuseumiaasta.

Seega, lapsed ja vanurid- LUGEMA!

Mul üks raamat juba tükk aega kogun riiulil tolmu ja kiunub lausa minu puudutuse ootuses.
Aega ei ole. Isegi heade asjade jaoks mitte.

Ma lähen. Ma lahkun. Nägemissssst ja head ööd!

38.päev

Mul jäi eilne kogemata vahele. Ma ei tea, mis juhtus. Ma isegi ei mäleta hästi, mis eile toimus....

Aga tänane oli tore.
Pakkisin kooliasjad ilusti kotti, seadsin sammud välisukse poole, jõudsin õue ja...siis tuli otsus- esimesse tundi ei lähe. Kristel oli ka loomulikult minuga. Ilma temata poleks sellist asja juhtunud. Temata juhtub selliseid asju üldse harva, kui aus olla. Mitte et ma oma õeraasukest milleski süüdistaksin, höhöhö.

Kolistasime Elyca ukse taga siis, kes, kusjuures, magas alles. Sadasime korterisse sisse ja ütlesime, et me veedame tema juures veidi aega.

Tegime teed...tunnis möödusid...valmistasime lõunasööki...
Mängisime reisi ümber maailma, kus mina otseloomulikult kaotasin.

vahepeal jõudsin kristelil juukseidki värvida..

Koju hiilisin alles kolmveerand kolm.
Marakratt, ma ütlen. Süümekad on veidi...eriti sellepärast, et ma lihtsalt VALETASIN eesti keele õpetajale, et ma olen haige ja palavikus. Ma oleks pidanud homme luulelugemise konkursile minema. Mul hakkas hirm.
Kas see kõik teeb minust halva inimese? Ma ei taha olla see, kes kõiki alt veab, aga viimasel ajal lihtsalt tundub nii.

Kurat.

Aga homme lähen teeviidale. vaatan, mis seal toimub.
Ehk siis...järjekordne puhkusepäev on ees ootamas. Hurraaahurraaa.

Ma jään kooliasjadega ikka väga jänni.

Aga täna pandi meile uus köögimööbel, mis näeb jube ilus välja!

Nii, kõik.

Tsäu.