29.päev

Ma olen nii väsinud, et võiksin kohe praegu magama jääda. P r a e g u. Nüüd. Siinsamas. Aga ma ei tee seda veel.


Koolis käisin, koolis olin. Peaaegu kõik tunnid, ainult matemaatikasse ei jõudnud, sest mul oli liiga suur väsimus peal.

Pärast kooli magasin pool tunnikest, siis sõin ja kimasin bussiga linna.
Siinkohal küsimus- miks ma tõmban joodikuid ja niisama eluheidikuid ligi?
Astun bussi peale maha ja esimese asjana tuleb minu juurde mingi purjus meheke. Luksub. Vabandab. Luksub veelkord. Krooksub. Vabandab.
"Tead, ma joon tegelikult ainult kaks korda aastas."
[Minu mõte: et siis ainult 1 kaine päev? : o ]
Tegelikult oli ta tore mees. Ütles, et mul on tark nägu peas ning kuuldes, et ma ei olegi üliõpilane, soovitas mul selleks hakata. Tahtis mind sööma ka viia...kui kuulis, et ma ei soovi ja et mul pole aega, tahtis mulle paki pelmeene kinkida. Nunnu.

WAFi tantsutrennis käisin. Isegi Ines tantsis koos meiega.
Laulu nimeks on "Joyful Joyful" ning tants sinna juurde ajab ikka mõnusalt hingeldama, kui aus olla. Ma ei kujuta ette, kuidas tantsides täiesti kõrist gospelit laulda saab. Ausalt, see ei ole lihtsalt võimalik minu maailmas.

Mm...kodus vaatasin telekat ja täitsin suure vaevaga inglise keele kodutöö lehe ära. Ma ei viitsi õppida enam. Ma olen seda vist juba palju siin maininud...aga et te lihtsalt teaksite - mul on tõsi taga!



Saigi kõik vist räägitud...
Egas' midagi.

Homseni!