92.päev

Ma ei ole ära kadunud. Ma olen lihtsalt veidi passiivne.

Põnevust mu elus ei ole.
Või siiski...
Kõhugripi sain endale. Ei ole eriti vahva terve öö vetsupotti kallistada...
Uue sõbra sain endale. Hei Aarne!
Kodus sain magada eile ja täna.
Uue laulu kirjutasin.
Lindistasin uue laulu.
Lugesin raamatut.
Õppisin vene keelt (paraku ei jäänud mitte midagi külge...)
Naersin meie klassi kommuunis leiduvate õpetajate kildude üle...
Ma pean neid teiega jagama nüüd:

Endise geograafia õpetaja tsitaadid:
“Merilin, Margit- noored homod.”
“Poisid, kuulge, palju teenus maksab?”

“Selleks et lapsi teha, ei ole vaja grupiseksi.”

“Ma ei tea, mida sa laua all näpid, aga see tundub kahtlane.”

“Naised ei saa kombainiga sõita, neil jääb pea kombaini vahele.”

Mataõpsi kilde (ta on meil kõige suurema toodanguga):
"Lõpeta ära nüüd! Nagu kosmonaut hüpled seal."
“Võtame näiteks, et tõestatud on fakt, et ainus Loo Koolis õhku lastud pinal oli lehma kujuline.”
“Nägi issandat. Järelikult sõi liiga palju seeni.”
“Teil on siin nilbuste väljanäitus”
“Ken käib tunnis nagu murueide tütreke- midagi aru ei saa. “
“See on haige ahvi unenägu, mitte joonis!”
“Ken käib tunnis nagu murueide tütreke- midagi aru ei saa. “ A. Veelmaa
“See on haige ahvi unenägu, mitte joonis!”
“Ken käib tunnis nagu murueide tütreke- midagi aru ei saa. “ A. Veelmaa
“See on haige ahvi unenägu, mitte joonis!”

Nilbe aikuõps:
„Teatud kotte jaksad tassida küll, aga õpikutega kotte ei jaksa.“

Ja minu üliandekas klassiõde Kristina:
Õpetaja: Mul on kodus ju selline neljajalgne loom, kes pahandust teeb... Kristina: Ämblik vä !?


Oeh, nii lõbus x )




Tsäuu ääääää.

84.päev

Mul on tunne, et elu on ilus! :O

Käisin vaatamas linnateatri etendust nimega "Pikk pink". SOOVITAN SOOVITAN kõigil! Väga mõnus tükk, mis paneb mõtlema, kuid samas tekitab mõnusa muige näole ning kohati ajas itsitamagi. Kestis see kokku 2h ja 40 minutit ja tükk ise koosnes 6 erinevast lühinäidendist. Väga vinge. Üle pika aja üks üleni positiivsust täis teatrikogemus. Ning muidugi tasub mainida ka seda, et kõik näitlejad olid seal nii noored ja ilusad. :)


Kõik on kuidagi nii naljakas praegu, ma olen ikka veel teatri lummuses.

Ja õde laseb nii head muusikat, et tibutagi tuleb peale lausa.

Ma igatsen suve ja soojust ja õhtuti pargis lamamist.

83.päev

Jou.

Mul on suured süümepiinad, sest et homseks on jube palju õppida, aga mul ei ole mitte midagi tehtud, sest et mul on väsimus.
Väsimus+ süümepiinad= vastik.

Eile ei jõudnud siia kirjutada midagi paraku..aga käisin Arukülas proovis ja saime ühe uue loo peaaegu valmis. Mul on vaja ainult sõnad veel välja mõelda.

Täna käisin koolis, hurraa-hurraa.
Sain saksa keeles viie. Luuletuse lugemise eest. Kusjuures mul jäi see nii kergesti pähe, et pani kohe imestama.
Geograafias oli kontrolltöö, mille ma oma viimases pingis istudes 49% ulatuses õpikust maha vehkisin. Fun.


WAF oli ka täna. Tantsutund. Mul on kõhulihased valusad ja see on ebameeldiv.


Ja ma lähen nüüd. Mul pole täna jututuju.


Tsau.

81.päev

Panin siia eile õhtul külastajate arvu lugeja peale. Praeguseks on lausa 36 korda külastatud. Vau. Ma arvasin, et maksimaalselt 5 inimest kiikab siia selle aja jooksul, kui aus olla :D

Igatahes.
Tänane päev..algas jamalt, kui aus olla. Pidime Mariannega kinno minema aga tal tulid muud toimetused ette.
Helistasin veel inimestele ja kutsusin neid endaga linna aega veetma, aga kõigil oli(d) vabandus(ed) kohe varrukast võtta ja üldse oli tuhat häda. Suht nukker lugu. Aga ma ei mõista neid isikuid hukka. :)

Sõnn nagu ma olen, otsustasin siis üksinda linna minna. Mõnikord ongi iseendaga kahekesi kõige parem olla.
Käisin tuleskulptuuride süütamist vaatamas kuskil linnahalli lähistel. Elyca ja Liina esinesid seal. Täitsa mõnus oli, kuigi esituste lõpuks ei tundud ma enam mitte pühtegi väljaulatuvat kehaosa ja raske oli liikuda. Need skulptuurid põlesid ka nii ruttu ära, et sealt sooja ei tulnud. Aga ikkagi oli vahva.

Pärast seda sõitsime autoga...ee...mis see koht oligi nüüd...noh, polegi oluline. Sõitsime vanalinna ja läksime mingisse vanasse majja kus oli päris lahe. Mingi koliruum oli seal ja tuuseldades leidsin tikutopsi, kus sees olid võlutikud! :O Ehk siis neid sai ükskõik mille pealt põlema tõmmata. :O:O
Ma arvasin, et ainult MacGyveril on sellised...

Hiljem läksime Kehrwiederisse teed/kakaod jooma ja kooki sööma ja mängisime reisi ümber maailma ka, kus ma pähe sain :(
Ja ühes mingis...itaalia kohvikus vms käisime ka, kus oli FAABIO (ma ei oska ta nime kirjutada). Aga elyca on temast sisse võetud. Juba augustikuust alates. Ma lihtsalt pidin selle siin ära mainima :D
Ja see lahkumine sealt hubasest kohast..teate...minu kui põhjamaa inimese jaoks on jube harjumatu, kui võhivõõras mees hüvasti jättes musitama tuleb... Ei meeldi eriti. Kuigi mees oli ilus küll...

Nojah, siis kappasime elycaga bussi peale ja siin ma nüüd olen.
Puhtaks pestud ja unine.


Head ööd.



Tegin hiiglasuurest Loo lumehangest pilti. Ei tulnud välja :(


Kehrwieder.


Põlev Põhjamaa põder.



Ja Andres sai ka mu blogisse.

80. päev

Tere õhtust!

Reede on. Hõissaa ja hopladii!
Koolipäev oli mõnus täna. Lühike. Eile päeval läks lool mingi tross või toru vms katki, seega kütta ei saanud ja sooja vett ja polnud. Meie kool on kütteta paraku üks suur jääkamber, seega otsustati, et reedel kestavad kõik tunnid ainult pool tundi.
Avariiolukord sai töömeeste poolt parandatud juba neljapäeva hilisõhtul, ehhee. Kool oli soojem kui tavaliselt ja imelühikesed tunnid panid ennast koolis olles üpris hästi tundma. Je. Tunnid lõppesid kell 12.10. Iga päev võiks selline olla :)

Õhtul käisin WAFis. Laulsin.
Marsast jäin maha...sain Kristeliga kokku, kes oli koos oma mehega. Kusjuures, jumala kaval õde on mul- oma mehele on väljaõppe teinud ja too käitub nagu inglike. Juhuks, kui asi kontrolli alt väljub, on Margil rihm küljes, millest teda siis sikutada saab. Vahva.




















Et järgmist marsat oodates õues kringliks ei külmuks, läksime kaupsi toidupoodi sooja. Nii..nüüd asun ma asja juurde. Kes kurat paneb energiajoogi nimeks pussy?! PUSSY! No tõesti- see on ulme. Kuigi tuleb tunnistada, et ma puhtast uudishimust oleksin selle joogi osta tahtnud. Tahaks teada, kuidas pussy maitseb. Oh jummel...see ei ole normaalne.






















Uuh, okei, ma nüüd lõpetan ja lähen uinun kuskil.

Ilusat homset teile!
Tsau!

78.päev

Ma unustasin eile kirjutada. Aga ega midagi erilist ei juhtunudki. Koolis käisin. WAFis käisin. Kogu klassi peale oli ainult kolm inimest kohal. Mul pole õrna aimugi, kuhu kõik kadunud on. Aga pole hullu, saigi rohkem laulda..või noh, pigem häälitseda. Ja klassis oli suuuuuur korv, mis oli komme täis. Häid komme. Mmmmmmm.

Täna käisin ka koolis. Ja ei suitsetanud. Kusjuures...palju mõnusam on koolis olla, kui ei luba endal vahetunni ajal suitsetama minna...Enne otsisin ma alati vabandusi, et vahepeal koju minna ja siis ma ei tahtnud enam pärast kooli tagasi minna ja niimoodi need popitunnid tekkisidki. Nüüd ei ole enam midagi oodata...Ma lihtsalt lähen kooli ja olen seal kõik tunnid ära, sest et kodus ei oota mind enam mitte miski.
Ajaloos oli kontrolltöö täna. Väike hirm oli sees, aga ma usun, et kolme peaksin ikka kätte saama. Ma päris puupea ei ole.
Ma loodan, et ma ära nüüd ei sõnunud....


Ema on nii õnnelik, et ma nüüd mittesuitsetajana edasi üritan elada. Ostis mulle kuivatatud puuviljade paki, kus peal oli kleeps kirjaga "Ei tubakale- jah elule!" Nunnu.

Matemaatika tunnis seletas õpetaja meile, mis asi see libiido siis ikkagi on. Me olime natuke teadmatuses lihtsalt. Õnneks tegi ta selle sõna tähenduse väga..khm..ilusti selgeks :)

Tänane õhtu on üldse kuidagi muhe ja rahulik. Homme ma kooli minema ei pea, selle asemel kappan hoopis linna arsti juurde. Mõnus. Mitte, et mulle arstikülastused meeletult meeldiksid, aga sealse pooltunni kannatan ma meelsasti ära, kui ma vene keeltesse ja kehalistesse minema ei pea.
Mitte et mul vene keele ja enda liigutamise vastu midagi oleks...ma olen lihtsalt liiga laisk, et aru saada ja liiga laisk, et vaeva näha.
Kas ma õigustan ennast liiga palju?
Ma lõpetan parem.


Nägemiseni!

76.päev

Tere.

Kui nüüd aus olla, siis koolipäev ei olnudki nii hull kui ma arvasin. Tunnid möödusid imekiiresti. Loodan, et homne on sama lihtne.
Samas...järgnevad päevad on minu jaoks isiklikult üpriski keerulised, sest et mul algab ametlikult tubakavaba elu. Wish me luck!

Täna käisin wafi tantsutrennis kah. Tegime seal JUBEPALJU kõhulihase harjutusi ja hüppasime niisama ringi. Minu füüsiline vorm on viimasel ajal ikka kohutavalt langenud. Paar korda ülas-alla hüppamist ja minul juba võhm väljas. Karm.

Mis siis veel...mulle käivad väiksed Loo huligaanid närvidele. Nad ronivad bussipeatuse katusele ja siis tõmblevad seal. Närvidele käib, sest 1) nad võivad sealt alla kukkudes surma saada
2) nad võivad bussipeatuse ära lõhkuda ja mina võin surma saada.
Hirmuäratav igatepidi. Õppige käituma, noored!

Ää...kõik siis minu poolt.

Olge tublid.
Tsau!

75.päev

Ma tunnen ennast nagu mingi...hukkamõistetu, kel täna viimane elupäev on.
Homme algab kool. Ma ei suuda ega taha sinna minna. Mis veel hullem- homme on kolm saksa keelt. KOLM! KOOOOOOOOLLLLLMMMMMM!
Ma ei hakka ennast parem närvi ajama praegu. Keskendume positiivsele...


....





..









.....



















..



Mm...täna paistis päike. Positiivne.








Kõik. Tsau!

74.päev

Jou.

Mul tekib masendus, kui mõtlen peagi algavale koolile. See on hirmus. Ma ei julge oma päevikut avada, sest kardan, et mul on midagi õppida jäetud.
Olgu, ma teen seda ikkagi.
Uuhhuu, saksa keeles jõululuuletus pähe õppida. Kurat, jõulud on ammu möödas ju. Ebanormaalne.

Täna käisin linnas. Maarekil külas. Lasin endale kaelale tatoveeringu teha. Jube valus oli. Esimest korda. Varem pole olnud. Niivõrd tugevasti vähemalt mitte.

Ma olen väsinud ja heidan ennast puhkama.
Oli meeldiv.

73.päev

Hei hopsti, tupsud!

Hommikul sain suure šoki osaliseks- ema otsustas, et mu nunnud nöörsaapad tuleb ära visata. Saate aru- ÄRA VISATA! Ma olin küll tükk aega mõelnud, miks need saapad mul vett läbi lasevad nii jubedalt...ema avastas, et ühel jalatsil on lihtsalt auk sees...aga...et need kohe ÄRA VISATA, see on karm. Ma olen oma asjades jubedalt kinni, alati on kurb, kui millestki loobuma pean. Isegi kui see paratamatu on.
Igatahes. Pärast saabaste pidulikku äraviskamist ja lühikest leinamist otsustasin linna endale uusi jalavarje ostma minna. Humanas olid täna kõik asjad 15 krooni. Hurraa. Leidsin sealt endale ühe üliarmsa koti ning paari ülivingeid kingi. Kingade üle olin eriti õnnelik, sest need nägin nii lahedad välja ja olid niinii mugavalt parajad mulle ja ma olin üldse üleni lummatud.
Näete, just sellised nad ongi:





















Igatahes...kõik oli ilus kuni ühe saatusliku hetkeni. Ma ei tea, mis mul arus oli, ma olin vist pimestatud, aga....ma tõesti ei näinud poes, et nende kuradima kingadel on üks suur viga: konts oli üks suur auk. Võite mu üle nüüd naerda...ema naeris. Ta oli kõveras maas lausa, kui seda nägi. Pisarates. Hüsteerias lausa. Väga ebaviisakas temast, sest et mina olen nüüd jälle kingaleinas :(











Oeh jah...aga vähemalt sain ma uue koti endale. Seega läks päev asja ette.

Nägin kaubamaja ilumaailmas Johnnyt kah, sain teda veel enne äraminekut viimast korda katsuda. Je. :)

Nojah, muud polegi täna eriti toimunud.
Ühe laulu lindistasin ära.


Ning...jah. Kõik.
Avastasin enda jaoks uuesti Sims2, seda mängisin üle tunni aja. See aeg möödus märkamatult. Mulle meeldib sealne maailm- kõike saab ise kontrollida.


Aga aga...ma siis lähen.
Tsau.

72.päev

Käisin Johannese ja Edwardi lahkumispeol Krahlis. Mingi kolmas tüüp läheb ka koos nendega Itaaliasse, aga teda ma ei tea..igatahes, see pole oluline.
Oluline on see, et pidu oli supervahva ja nalja oli nabani. Just sellist pidu ma enne kooli minekut vajasingi. :)
Üksiksasjadest ma paraku rääkima ei hakka. :D


Tänane päev tuleb rahulik. Istun kodus ja ravin pead. Mitte et seda eriti ravima peaks, aga...kodus passin ikkagi.
Ma alles ärkasin tegelikult ja mu pea pole veel selge, seega andke andeks mulle minu kirjutis.
Tahtsin lihtsalt teada anda, et minuga on kõik korras :D

tsau!

71.päev

Terve päev eksisteerisin niisama. Täiesti tegevusetult. See on jube väsitav. Pea valutab, palavus piinab, kõhus keerab. Mul on vist elust pohmell.

Tahaks homset, siis saab inimesi näha ja katsuda.
Ma olen alati arvanud, et mulle meeldib üksinda olla. Istuda niisama, mõelda ja unistada. Tänane tõestas aga, et see ei vasta tõele. Kui ma homme peaksin ka kodus kükitama terve päev, annaksin otsad arvatavasti.

Üldiselt on kõik praegu kuidagi halvasti. Mul on peas liiga palju mõtteid ja tundeid ja ma ei oska olla.

Ja suitsud on otsas, peaks poodi minema. 20 minutit on aega. Ma vist teen selle ära.

Nägemist.

70.päev

Hei!

Ilusat esmaspäeva lõppu teile!

Mina käisin täna kelgutamas lauluväljakul. Või õigemini...jää pealt alla laskmas. Jube tore oli.
Perse...vabandust....istmik on küll veidikene valus, aga muidu on kõik hea.
Seltskond oli selline siis seekord:





















Siimul käisin ka täna külas.
Ja Kristeril ka. Siim mängis seal nii nii kaua arvutimängu ja ajas mind kurjaks.

Õhtul helistasin Kristelile ja sain teada, et ta on Karli ja muude loomadega Levikas. Kappasin siis ka sinna kohale läbi paksu lumesaju. Ma suutsin ära eksida jälle :( See on lausa ulmeline- iga kord, kui ma üksinda Levikasse kohale pean jõudma, eksin ära. Hullumeelne.
Igatahes...jah....kristelit nägin, lunis mult siidriraha, sest lolli peaga ütlesin talle, et ma sain oma esinemisraha lõpuks kätte. Poleks pidanud talle seda mainima, nüüd ta ei annagi rahu ja hakkab laenu nõudma.
Kristel sai tuttavaks seal ühe teise Kristeliga, kes oli mind Youtube'ist näinud ja sattus lausa ekstaasi, kui mind in real life nägi. Ma ei osanud mitte kuidagi käituda...pole hulluvate fännidega harjunud...seega lihtsalt istusin ja punastasin ja tänasin. Fun.

Õues sadas peasuurusi lumehelbeid..õigemini neid tuiskas lausa..ja ma ei näinud mitte midagi, sest minu prillid ei täitnud enam enda ülesanned ja piirasid vaatevälja...ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks ma vanalinnas levikat otsides jälle ära eksisin. Jah, kindlasti.



Aga ma nüüd lähen teen midagi muud.
Näiteks
proovin magamajäämist.



Head aega.

69.päev

Tere õhtust!

Mul on kogu aeg nii külm olla. Raske on üli-cool olla ikka. Höhöhö.

Ema küpsetas hommikul kohupiima-vaarika kooki ja ma ei suuda sellest eemale hoida. Mul on seda kooki vaja. Veel on vaja. Ma lähen võtan tükikese.
Nii, palju parem on olla kohe.

Täna oli peaaeguigapühapäevane bändiproov. Tegime oma laulud ära ja siis mängisime lauamängu. MINA VÕITSIN! MINA MINA MINA MINA MINA MINA MINA MINA!

Kliimasoojenemine my ass, lund aina sajab juurde. Kevadel tuleb uputus. Suur uputus. Hakake juba praegu endale laeva ehitama ja koguge endale palju kaasasid, sugu tuleb kuidagi jätkata.

Mul on täna imelik tuju, as you can see. Ma ei suuda olla. Mul on mingi energia ja rõõmu segu sees ja hullumine pole enam kaugel.
Uuh.

Ma nägin täna põllu peal lehmi (lehmasid? lehmu? kuradi eesti keel :D ). Ma ei tee nalja, ausalt. Vaadake pilti, kui ei usu!



Neil oli mingi oma väike lumevaba saareke seal. Nunnu.














Aga ma kobin nüüd teleka ette, mul ei ole arvutimaailmas midagi teha enam. Kurb.



Tsäu.

68.päev

Hei!

Laupäeval algas lausa ideaalselt. *jutumärgid*
Äratus oli kell 06.00. Ärkasin pool seitse. Sõin ja sättisin ennast bussi peale. Sõitsin kostiverre ja kella kaheksast algas inventuuri tegemine. Igasuguste asjade kokkulugemine polegi tegelikult nii hull, kui ma enne arvasin. Aeg lausa lendas. Ma olin nagu omas maailmas, aina käppisin pesupulbreid ja pesukaitsmeid jms ja juba oligi kell 11. Ja siis loendasin purgisuppe ja kell oligi 12 ja midagi polnud enam lugeda riiulitel. Jeje.
Vanaema juures käisin, rookisin lund ja ähkisin. Aias on hanged täiesti reaalselt põõsad enda alla matnud. See on ulme.
Kodus vaatasin head filmi: "Ajaränduri naine". Kurb. Nutsin isegi natukene.

Ma ei oska enam siia midagi kirjutada. Oleks aeg hakata puudutama ka tõsiseid teemasid, aga mulle meeldib elada enda maailmas, kus mitte miski muu kui Mina Ise pole oluline. Teeb see minust halva inimese? Ma loodan, et mitte. Kindlasti ei tee. Mul on lihtsalt üksinda oma vikerkaarevärilise mulli sees turvalisem. Ehhheee.

Mu kehatemperatuur on liiga kõrge- 36,7 kraadi. Ma pole harjunud nii kuum olema.

Mul tuli tee tuju.

Nägemiseni!

67.päev

HEAD UUT AASTAT!

Ongi kauaoodatud 2010 käes.
Aastavahetus möödas mõnusalt- võtsin selle vastu WAFi seltskonnaga. Pauke kuulsin ja paar lonksu šampust sai ka joodud...ja teisi asju ka. Sain paar uut tuttavat. Vahva. Siinkohal tervitaks Kristjanit, kelle külgelöömislaused mind naerma ajasid. "Sul on nii ilusad blondid silmad," ütles ta Liisile. Nojah, mind ajaks ka selline kaunis blondiin segadusse, kui ma mees oleksin.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
vanemad olid uusaastaööl kahekesi kodus...neil hakkas nii igav, et öösel läksid nad õue ning tallusid öösel maja tagusele platsile "HEAD UUT! :) " Fun.
Aga ka mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Suur uudis on see, et ma panin paika oma esimese suitsuvaba päeva, milleks on 12.jaanuar. Veidike hirmus, kui aus olla...ma ei tea, kas mul on piisavalt suur tahtejõud selleks...ma ei taha ennast alt vedada, kuid samas tunnen, et see on peaaegu võimatu ülesanne. Kogu see suitsuvärk on ülimalt lame, ma vihkan seda, aga sellest on raske lahti saada.
Oeh jah, mida ma ikka hädaldan siin. Annan endast parima ja kui ma ebaõnnestun, siis võite mulle kurje sõnu öelda. :)


Homme on mul tööpäev. Lähen Kostiverre nurgapoodi inventuuri tegema. Kuradi nüri töö...päev läbi igasuguseid kommipakikesi ja pudeleid ja muud kraami kokku lugeda. Aga inimesi peab ju aitama.

Harry Potter tuleb telekast. Ma polegi seda filmi veel näinud. Lähen vaatan.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Ma ei tahtnudki mitte midagi rääkida. Ma ei oska enam.

Olge tublid.