57.päev

Internet on kaotanud minu jaoks enda võlu ning motivatsioonipuudus on see, mille tõttu siia blogimine unarusse on jäänud.

Aga viimastel päevadel on tore olnud.

Laupäeval käisin siis seda jõuluetendust vaatamas linnahallis. jube tore värk. vahepeal naersin ikka nii, et pisarad silmad. Ja vahva oli tuttavaid nägusid lava peal vaadata.
Elyca ei esinenudki seal, tuli välja, et ma sain kõigest valesti aru.

Pärast etendust sõitsin Siimuga 25 minutit kuskile Õismäele bussiga, et ta enda kuradima võtme kätte saaks. uskumatu, et Tallinna otsad üksteisest nii kaugel asetsevad. Loolt linna sõidab isegi kiiremini. Mõnikord. Siis kui autosid tee peal ees pole...ja bussijuht kimab. Aga siiski.

Laupäeval käisin von krahlis...seal oli mingi tore üritus...reggae värk. saime tasuta sisse, sest et turvamehed on elycale tuttavad. Olgu, keda ma ikka petan...alguses ei tahtnud nad meid sisse lasta, aga me lihtsalt käisime nii närvidele neile, et lõpuks nad juba ajasid meid saali inimeste sekka.

Siinkohal tervitaksin Pervo-markot (ehk dinosaurus markust) ja Tuutut! (ma lihtsalt pidin need nimed siia üles kirutama, muidu unustan need ära).

Pidu kestis varaste hommikutundideni ehk poole viieni.
Poolteist tundi oli esimese Loo bussini aega ja siis tšillisime elycaga mingisuguses kohvikus vms. Jube külm oli olla. ja räbal tunne oli. Mulle ei meeldi peojärgsed hommikud.

Koju jõudsin pool seitse, magasin kolm tundi ja siis sõidutas siimu ema mind bändiproovi.
Mulle meeldib bändiproovis käia. ja nüüd ma tervitan Siimu, sest et ta tihti luurab siin minu järgi. TSAU SIIM!

Eile oli õhtul wafi tantsuproov...siis saatsid marianne ja heikki mind marsale ning mina sõitsin koju.

Väike möll sai ka lume sees korraldatud ning minu õlg on täna ikka veel valus.

Mulle tundub, et tänavune talv tuleb minu jaoks raske...mu keha on liiga õrn sellise libeduse jaoks... kogu aega on valus ja sinine olla.
Ja marsapeatuses tee peal horisontaalasendus kolmekesi aeleda on ka tore muidugi...aga noh..mul häbi on, aga ei tunne.

Täna on Valge Gospel Tallinnas. Ei jõua ära oodata, kui aus olla.

Kuigi ma olen viimases reas ja kuskil nurgas ja mind näha pole, aga siiski...ma saan suurel laval olla. How nice is that, huh?

aga ma nüüd lähen carmina burana sõnu pähe endale tuupima.

tsau