38.päev

Mul jäi eilne kogemata vahele. Ma ei tea, mis juhtus. Ma isegi ei mäleta hästi, mis eile toimus....

Aga tänane oli tore.
Pakkisin kooliasjad ilusti kotti, seadsin sammud välisukse poole, jõudsin õue ja...siis tuli otsus- esimesse tundi ei lähe. Kristel oli ka loomulikult minuga. Ilma temata poleks sellist asja juhtunud. Temata juhtub selliseid asju üldse harva, kui aus olla. Mitte et ma oma õeraasukest milleski süüdistaksin, höhöhö.

Kolistasime Elyca ukse taga siis, kes, kusjuures, magas alles. Sadasime korterisse sisse ja ütlesime, et me veedame tema juures veidi aega.

Tegime teed...tunnis möödusid...valmistasime lõunasööki...
Mängisime reisi ümber maailma, kus mina otseloomulikult kaotasin.

vahepeal jõudsin kristelil juukseidki värvida..

Koju hiilisin alles kolmveerand kolm.
Marakratt, ma ütlen. Süümekad on veidi...eriti sellepärast, et ma lihtsalt VALETASIN eesti keele õpetajale, et ma olen haige ja palavikus. Ma oleks pidanud homme luulelugemise konkursile minema. Mul hakkas hirm.
Kas see kõik teeb minust halva inimese? Ma ei taha olla see, kes kõiki alt veab, aga viimasel ajal lihtsalt tundub nii.

Kurat.

Aga homme lähen teeviidale. vaatan, mis seal toimub.
Ehk siis...järjekordne puhkusepäev on ees ootamas. Hurraaahurraaa.

Ma jään kooliasjadega ikka väga jänni.

Aga täna pandi meile uus köögimööbel, mis näeb jube ilus välja!

Nii, kõik.

Tsäu.