216. päev

Homme on geograafia eksam ning mul on natukene hirmus selle pärast :(

215. päev

Miks ma küll varem pole tulnud ideele võtta bändiproovi minnes läpakas kaasa? Täitsa tore on rongis netis passida.
Tegelikult oli mul asja ka.
Ma tahtsin öelda, et kaks varest ründasid mind täna oma sitaga.
Õnneks oli tuul ning nad ei saanud mulle pihta. Ainult jalanõu sai. Fuh, suured lätakad olid.
Õudne.

Ning õues on jälle suve hõngu.


Nägemiseni.

Deodorandid segavad armastamast

Romaanis "Parfümeer" muutus koletis ja kurjategija kirgliku armastuse objektiks tänu ekstrakti lõhnale, mis oli valmistatud inimlikku päritolu koostisosadest.
Õpetlaste arvamust mööda on selline süžee küllaltki tõepärane. Me elame iseenda ja võõraste lõhnade maailmas, ning just need määravad armastuse ja vihkamise valikuid.

Kõige selle eest vastutav elund asub inimese ninas: XVIII sajandil avastas selle hollandi doktor Jakobson. Saja aasta möödudes selgus, et hollandlase poolt avastatud elund on vajalik selleks, et ära tunda suguferomoone – lenduvaid aineid, mida eritavad endokriinnäärmed.
Feromoonid mõjuvad vastassugupoole hüpotalamusele (ajuosale), tõmmates samaga endale tähelepanu ning äratades armastust.

Tänapäeval on armuda palju raskem, sest ollakse ümbritsetud deodorantide ja lõhnaõlide võõrapäraste lõhnadega.
Feromoonidel on raske läbida neid tõkkeid. Võimalik, et kuurordiromaanid puhkevad nii kergesti selletõttu, et puhates hakkab inimene lõhnama iseenese järgi.

Müsteerium lahendatud.
Ma pole leidnud oma hr Õiget, sest et ma kasutan deodoranti ja ta lihtsalt ei tunne mind ära.
Vot kus lops.

Mõtlesin täna õppimise päeva teha, sest eksam on tulemas.
Aga reaalsus on selline, et pole õpikut isegi lahti teinud mitte.

Ma ei tea. Ma ei viitsi midagi teha.

Sirvisin oma laulu-kaustikut täna.
Seal on jube palju laule, mille viisi ma olen ära unustanud. Kahju iseenesest. Ühed sõnad jäid mind sealt kummitama:
"Hoidsin süles muinasjuttu.
Ta hoidis tugevasti kinni mu käest
ning lausus: "Sinu juurde jään."
Siis naeratus mu silmis paisus.
Olin tema ainus. Ainus."

Kuidas ma saan kirjutada laulu ning siis selle meloodia unustada?
Vähemalt jääb luuletus järele...nagu öeldakse..luuletus on oma viisi kaotanud laul.


Ja ma tõesti väga vabandan, et blogimine viimasel ajal veidi..noh, hõredaks jäänud on.
Mul lihtsalt puudub see miski, mis mind kirjutama paneks.
Ma üritan selle miski varsti üles leida.


Aga minu meelest on igatsus helesinine ja mul on helesinisus peal.

207. päev

JOUUUUUUUU!

Hah, ma olen õnnelik, et ma elus olen.

Ma käisin eile seltskonnaga Diletantide Avangardil. Vahva pidu oli.

Enne avangardi kappasin terrassilt läbi, sest Heikki laulis seal...
Bossilt sain riielda, sest olime seal oma jookidega ning me tegime "mänguasju" ja me ei näinud vist piisavalt ilusad välja, sest et täna ütles Peke, et me hirmutasime eile kliente eemale. Nunnu.

Igatahes. HEIKKI, SA OLED TUBLI! Mulle ikka veel meeldib, kui mehed laulavad ja kitarri mängivad.
Noh, pärast seda kui meid kohvikust minema aeti, kõmpisime hirveparki oma jooke jooma. Politseionud kimasid ka oma rolleritega seal ringi.
Ment: "Mis te joote siin?"
Joosep: "Õunamahla."
Mina: "Limonaadi."
Ment: "Ahah. Ja kelle taara see teie selja taga on?"
Kõik koos: "Mitte meie!"
Ment: "Ahah, okei."
*prnnprnnnnnnnn vurr vurr viuhti * ja läinud nad olidki.

Iiiigatahes. Meil olid kõikidel üüberlahedad prillid ja niimoodi saime avangardile 25.- odavamalt sisse. Hurra!

Mulle meeldis see pidu. Alguses oli küll vähe rahvast, aga hiljem kogunes neid juurde.
Ning ma poleks osanud arvatagi, et see üritud mu ekside kokkutulekuks kujuneb. Väga nunnu, tõesti. Kuigi tore oli neid näha. Natukene. Kurb oli ka veidi...eriti kui Teda vaatasin...aga noh.

uue tuttava sain ka endale peolt. Tänu Pervo-Joosepile. Tüübi nimi on Tony ja ta on ameerikamaalt. Ja ta kirjutas mulle täna isegi kirja, lisades manustesse ühe pildi, mida vaadates ma veidi ehmusin, sest ma ei teadnuki, et ma nii purjus nägu teha oskan.

Aga ma ei viitsi rohkem kirjutada peost.

Ma võin sellest kirjutada, et mul pohmelli praktiliselt polnudki, aga väsimus oli nii suur, et töö juures oli tahtmine ennast pikali visata ning veidi unevisiooni vaadata.

Ja nüüd ma ei viitsi üldse midagi enam kirjutada.
Süüa tahaks.

Ning igavus teeb head. (hahaha, see on nagu tannu laul peaaegu...igaavuuus, pole süüdi, igaaavuuuus, teeb head.lalalla. Peakski sellise coveri tegema.)
(jah, ma olen üleväsinud.)

Ma lähen soran külmiku sees, äkki leian mõne palukese.
Tsäuu äää.

Igavene jama nende kirjavahemärkidega!

Elas kord imekaunis kurvikas Koma. Ta oli üks ilusaimaid kirjavahemärke kogu maal. Tema sarnast polnud üheski tekstis varem nähtud. Taoline ilu ei jäänud märkamata kahele vallatule noormehele- pisikesele Punktile ja kogukale Koolonile. Nad armusid temasse jäägitult.
Koma oli kosilastest meelitatud. Ta käi kohtamas nii ühe kui ka teisega. Tunded lõõmasid ning endalegi märkamatult leidis kurvikas Koma ennast nii Punkti kui ka Kooloniga kahel erineval suveõhtul mustja tähistaeva alt.
Nendest ilusatest kireöödest jäi Koma käima peale ning mõne aja pärast sündis talle imearmas lapsuke. Nimeks pani ta beebile Semikoolon. Ainult üks asi vaevas veel Koma pead- kes on siiski lapse isa?! Igavene jama nende kirjavahemärkidega!


Õpetaja hindas seda hindega 5+.
Hõissaaa ja hopladii!

(Ps! Jutt on tegelikult 95% ulatuses minu emme kirjutatud. Ta on vahva ja lennuka fantaasiaga, as u can see :D)

198. päev

Oi see soojus ajab muigele lausa. Mõnna.

Palju parem on olla. Kuigi kooliga on kõik üpris jamasti, kannatan ma siiski sealse passimise ära, kuna välja paistab päike.

Meie koolis algas mingi aeg koristustalgute aeg. Ja täna oli meie klassi kord midagi kooli heaks teha. Ja meid jagati kahte gruppi- ühed läksid kuusikusse riisuma, teised nühikisid, higi otsa eest, harjadega kooli siseõue läikima.

Sellise palavusega ei ole see just kõige parem töö, kusjuures. Aga tore oli.
Kuigi mul oli veidi ebamugav, sest meie klassi poisid on ikka parajad perverdid.
Nühksin harjaga, järsku kuulen, kuidas klassivend Ken teisele poisile "sosistab": "vaata, vaata, kerlil on rinnahoidjaid ja tisse näha, kui ta harjaga nühib!"
Läksin näost punaseks või jaa?

Aga...aga jah.

Homme on ajaloos kontrolltöö ja ma ei jõua selleks õppida, kuna kella viiest hakkab WAFi kooriproov ja see kestab seitsmeni ja kui ma tagasi koju jõuan, siis olen ma koomas arvatavasti... või siis lihtsalt laisk..või leian ma paremaid asju, mida teha.

Oeh jah.

Tegelikult..kuna ma juba koolist rääkima hakkasin, siis...ma lähen õpin veidi.

Midagi.

Tsau!

197. päev

Ma ei oska siia mitte midagi kirjutada.
Aga ma leidsin vahva pildi kübermaailmast.

A hug is a handshake from the heart.

194. päev

No tere-tere, kõik see pere!

Long time no see.
Aga mina pidasin eile sünnipäeva kodus.
Tore oli oma sõpru niimoodi üheskoos näha.
Süüa sai. Juua sai.
Ja ohhoo, mis kinke mulle kingiti.
Bändipoisid kinkisid mulle Mystic dildo, et ma ikka bändiproovidesse alati naeratades läheksin. Väga armas neist.
Ja Annika kinkis enda küpsetatud koogi, mis oli nii hea ja nii armas temast.

Ja ma ei saa kirjutada, kui marianne kõrval passib.

Okei, nüüd ta eemaldus. Natukene.

Täna on kuidagi eriti uimane olla. I wonder why. Aga pohmelust õnneks ei tunne.
Ja hommikul küpsetasime Kristeliga emmele emadepäevakooki Sandri ema retsepti järgi.
Ma loodan, et tuli maitsev.

Aga praegu on mõned külalised veel külas. Kahjuks on nad peagi lahkuma sunnitud, kuna minu vanemad vuravad Võrust juba kodu poole. Ja mida perset, tõesti...eile oli Võrus 26 kraadi sooja. kadestusväärne.
Millal siia põhja poole kevad jõuab?
Mul on vaja ilusat päikesepaistelist sooja päeva, mil taevas oleks üleni sinine.

Lisan siia mõned pildid ka. Aga mitte praegu, ma ei viitsi.

Niing...ma siis lõpetan.

Tsau.

Mõni tund hiljem...

Nii, nüüd olen ma välja puhanud ja meel on hea.
Ma ei maininud enne Marianne tehtud kingitust!
Ta tegi mulle ise kalendri. NII ARMAS.
Pilte sellest saab näha SIIN.
Mulle meeldib kõige rohkem Novembrikuu pilt ja sealne tsitaat: "Mitte ükski mees ei suuda su tuju nii heaks teha kui kohvi." So true. Mul tuli kohviisu lausa.
Ja Elyca kinkis mulle kaks pakki kohviube. Üks oli mustika-maitsekohv, teine toffee-vms-maitsekohv. JUBE HEA!
Ja Elycalt oli veel üks armas kingitus. Nimelt üks paberileht, kuhu oli peale kirjutatud:

Väga tähtis teadaanne!

Veel teadmata kuupäeval esineb Kerli bänd von krahlis. Palju õnne!

Jeejee!

Ja pilte ka siis:

Ning Peachpuffi singel oli ka raadios eile esimest korda!
Kõigile, kes ei kuulnud meie esimest raadiosessionit!



Mulle tundub, et nüüd tuli uneaeg.

Hasta la tsau !

Leidsin kaltsukast ostetud pükste taskust pisikese südame.
Huvitav kas see tähendab seda, et ma leian enda ellu kellegi, keda armastada?
Või leiab tema minu?

Ja külgetõmbeseadus kehtib, inimesed.
See on kummaline lausa.

186. päev

Jou.

Aga mina olen praegu Marianne juures.
Jejejeje.

Eile käisin Volbrimöllul. Seal oli väga palju karvaseid motikamehi ja seal olid päris head bändid ja seal oli palju siidrit ka.
Eriti ei oskagi midagi rääkida selle kohta. Aeg möödus kiiresti.
Ilutulestik oli ka. Ja striptiisi nägin. Elus esimest korda. Kahju ainult, et pikad ja laiad mehed mu vaatevälja piirasid... :(

Aga aga aga jah.
Aa, Siimu nägin ka eile.
Ma ei tea, kas ta mu blogi jälgib, aga..TSAU SIIM!
Ja Elyca töö juures käisime, saime tasuta kohvi ja kakaod.

Ja Marianne juured möödus öösel aeg ka kiiresti, aga seda suuresti tänu Siimule. Ühele teisele siimule...Ah, mul on liiga palju Siime elus. Ma ei tea, kas mina tõmban neid ligi või vastupidi. Aga see polegi oluline. Neid on lihtsalt palju.

Aga aga aga jah.
Täna ärkasin pool üks ülesse ja siis ma ei mäleta, mida ma tegin ja siis nüüd juba ongi kell palju.
Aa , heikki käis oma naisega marianne juurde. Annika lasi kõrva endal augu teha.
Ma tahaks ka endale kuskile lisaauku.
Ja mul oli Marianne juures üks väga imelik pesemiskogemus.
Nimelt...pidin ma vannis ennast pesema...aga kuna seal dušikardinat pole siis ma pidin istukil ennast pesema.
Väga huvitav kogemus.
Tõesti.


Ja Meil hakkas igav vahepeal ja siis me tegime pilte.
Jejeje.
TSAU MARIANNE!


Aga aga aga jah.

Homme on pühapäev, noored!

Ja täna on juba maikuu esimene päev.
See tähendab seda, et ma saan 5 päeva pärast suureks!



Jejeje.

Aga aga aga jah.

Tsau.