20. päev

Täna ärkasin vara, pool kaksteist on vara minu jaoks. Lalalala.

Eilne pidu endast täna märku ei andnud. See on suurepärane.

Käisin täna perega kinos. Kristeli boifrend oli ka kaasas. Sõin palju kommi ja krõpsu ja jõin kahjulikku jooki nimega Coca-cola. Aga see oli seda väärt.

Film, mida vaatasime, oli 2012. Kestvus ületas kahte tundi, kuid see ei tundunud nii pika ajana. (istmik hakkas samas valutama küll natuke...). Aga vahva oli!

Nüüd olen kodus ja mul on väike palavik ja nohu ja ma ei tohi haigeks jääda.

NING kuskilt leidis mind muusika ülesse ja üks meloodia kummitab juba terve päev. Ma lähen laulu looma.

Tsautsau!