Koolirutiin hakkab vaikselt võimust võtma ja nii ongi hea.
Ja ma tervitaksin oma uut Jälgijat. TERE!

Ja tulge mulle reede-laupäev-pühapäev millalgi Kohtuotsa vaateplatvormile külla. Õhtul. Millalgi. Üksinda on kuidagi nukker.

WAF algas uuesti. Tore on.
Järgmine nädal tuleb mulle üks saksa tüdruk nädalaks ajaks külla.
Ja siis saan ma grupiga esimest korda elus Lätimaad külastada. Hurraa-hurraa!

Ja bändi-Siim oli autoavariis ja nüüd on tal käsi kipsis. Mul on nii kahju temast.
Ja kõik on haiged mu ümber. Huvitav, kauaks ma terveks suudan veel jääda?
Ja täna oli mingil Keskerakonna peol meil WAF koori ja Otiga esinemine. Fun.
Ja...ja...ja...Ma tahaks hommikut juba, siis saab putru keeta. Palju putru.
Ja mul on kodujuustu isu praegu.
Üleüldsegi on kõht tühi ja ma suudan ainult toidust mõelda.
Uuh.

Ilus Siim ütles, et tal on mulle mingi asi, aga see pole veel valmis. Mõni kohe oskab põnevust tekitada.
Ja muide, Siimpoiss (ma loodan, et sa loed seda), sul on aega veel ainult 23.septembrini. Oli vist see kuupäev...
Igatahes.
Võta ennast nüüd kokku, mees.


Mul pole üldse isu enam kirjutada.
Juhtunud on palju iseenesest, aga...kas peategi Teie kõike teadma?
Ma ei tea isegi enam tegelikult, mis seis mõne asjaga praegu on...

Mul on tunne, et kell sai just liiga palju ja Une-Mati lausa vägistab mind praegu.



Head ööd.

Indigolapsed- Unelaul kõigile, kes homme tööle lähevad

Isa tuleb töölt, ta pühib jalad puhtaks porist, vaatab telekat ja läheb varsti magama,

kuid see kohustus on pori tema hingel, see ei ole uni, see on minu elu, ütleb ta

ja elust pole nõnda lihtne ärgata.

See on unelaul kõigile, kes homme tööle lähevad

ja näevad oma unistusi unes.

Ma mõtlen, siis et milleks üldse ärgata, kui unistusi oma elus mitte tärgata.

Isa ostis pojal uue läpaka – ta tapab zombisid nüüd uhiuue relvaga

ja isa ütleb "Nüüd hakkama pead õppima, sest ma ei taha sinu elu kinni pappida!".

Kuid poiss ei hakka üldse lolli mängima, ta läheb parem Viru keskusesse hängima.

See on unelaul kõigile, kes homme kooli lähevad

ja näevad oma kohustusi unes.

Ja ma mõtlesin siis et milleks üldse junnida, kui on asju, mille vastu ei saa punnida.

Et kui on asju, mida ei saa parata - sa lihtsalt neelad ära - mis seal salata.

Mõni mees peab sõitma väga suure bemmiga, ainult siis ta saab rahulikult elada

ja mõni naine peab pediküüri tegema, siis ta saab rahulikult elada.

Mõni mees peab ikka pedenalju tegema, ainult siis ta saab rahulikult elada

ja mõni mees peab tšikke ikka sebima ja reedel purjus peaga nalja rebima

ja mõni memm peab teiste muredesse murduma, siis ta saab rahulikult elada.

Mõni taat peab tablette ikka neelama ja jumala eest, ma ei hakka teda keelama.

Mõni tüdruk peab suitsu ikka tegema, siis ta saab rahulikult elada.

Kuid mõni kontoris peab kanni laiaks istuma, ainult siis saab ta rahulikult elada.

Ja mõni naine peab teisi taga rääkima, siis ta saab rahulikult elada.

Kuid mõni paps peab oma laste peale röökima, ainult siis ta saab rahulikult elada

ja mõni mees peab regulaarselt surfama, siis ta saabki rahulikult elada.

Kuid mõni mees peab tšellot ikka mängima ja mitte ainult, vaid palja ülakehaga

Kuid mõni mees võib lihtsalt rahulikult elada ja siis ta saabki rahulikult elada.

Kuid mõni mees võib lihtsalt rahulikult elada ja siis ta saabki rahulikult elada.

Ideaalsed inimesed ideaalses linnas muretsesid kodu pangalaenuga -

nüüd on 30 järgmist aastat väga eriliselt hinnas ja siis nad saavad rahulikult elada.

See on unelaul kõigile, kes elu võlgu elavad

ja näevad oma pangalaenu unes.

Ja ma mõtlen siis, et milleks üldse ärgata. Sa maga parem 30 aastat järjest ja siis haiguta ühe korra korralikult - "Ooh - Pangalaen sai lõpuks makstud!".

See on unelaul – see on elu laul.

See on ilus laul – see on valus laul.

See on naljalaul – see on tõsilaul.

See on sinu laul ja ka minu laul.

See on unelaul kõigile, kes homme tööle lähevad

ja näevad oma unistusi ainult unes.