BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS »

31.10.10

Lähen vist tumblr.com'i üle.

Leiate mu siit.

Aga võib-olla eksin siia ka aegajalt ära.

Mul on lihtsalt vaheldust vaja.

22.10.10

Murtud.

Tell yourself we'll start again
Tell yourself
it's not the end
Tell yourself it couldn't happen
Not this way, not today



I gave up on you a long time ago
How can you blame me?

15.10.10

Kummitab.

I did my best, it wasn't much
I couldn't feel, so I tried to touch
I've told the truth, I didn't come to fool you...

13.10.10

Sa lihtsalt meeldid mulle.

Kõndisin marsa peale õhtul.
Vastu tuli mingi noormees, kes ulatas oma telefoni ja palus abi.
"Ma unustasin oma prillid koju, saaksid sa öelda, mis number mul siin kirjas on?"
Muidugi lugesin ma talle selle numbri ette.
Siis palus ta mul viimase numbri asemele number 7 panna.
Kahjuks kustutasin kogu numbri kogemata ära. Väike paanika oli isegi.
Siis hakkas noormees naerma ning lausus:
"Eiei, ära muretse. Ma tegin ainult nalja. Sa lihtsalt meeldid mulle. Kas ma su numbri saaksin?"
Kõige kummalisem külgelöömine üldse. Kuigi see polnud isegi külgelöömine vist.
Lihtsalt...
..imelik.
Aga samas täitsa tore, et ta just minu välja valis.


Ja üldiselt on nii, et ...

...kõik on hästi.

12.10.10

Kahe käega armudes, ma sinu juures kord ka nutta sain.

Soetasin täna endale Laseringi kinkekaartide eest Tanel Padari uue kauamängiva plaadi.
Kahjuks pean tõdema, et...vaid kaks lugu sealt pealt on sellised, mis hinge puudutavad.
Nimesid ei mäleta. Järgi vaadata ka ei viitsi.

Aga.

Ühe asja üle olen ma ka nii elevil, aga ma ei saa seda siin rääkida, sest see inimene loeb mu blogi ja siis ta saab teada, mida ma planeerin.
Ja kui ilus see kõik on.

Ma loodan, et reedeks tuul vaibub, sest sellise tormiga ei saa ma õige laevaga Soome sõita ja siis tuleb 200 krooni juurde maksta, et teise, aeglasema laevaga naabrite juurde vurada, aga pere peale läheks see maksma üpris mitusada lisakrooni ja see oleks kurb.

WAF oli täna. Sellest pole midagi rääkida eriti...


Ja....

No kurat, näete siis.
Sellepärast mul nii pikk paus oligi siin blogimaailmas, et...mul ei ole mitte midagi enam öelda.
Üks inimene, kes mu emotsionaalsesse madalseisu on viinud, teatas, et ma peaksin vähem mõtlema.
Ja nüüd on tulemus käes.
Sõnu ei olegi.
Ja mõtted on tühjad.

11.10.10

Septembris oli igal pool vikerkaari. Mul oli siis tunne ka kuidagi palju...värvilisem.

Praegu on ka hea.


Maailm ongi täiuslik oma ebatäiuslikkuses.