152. päev

No tere!

Mina ja meie kõik oleme nüüd ilusti kodudes tagasi ning ma ei tea, kuidas teistega on, kuid mina olen praktiliselt...laip. Väsitab ikka ära küll, kui ei öösel saab ainult 3 tundi magada.
Igatahes.

Muhu seiklustest siis.
Väga väga vahva oli!
Laupäeva pärastlõunal tulid Kaku, Madis ja Siim mulle Loole järgi ning hakkasime siis Virtsu poole kappama. Sõit möödus kiiresti ning peagi leidsime end juba praami pealt ning siis olimegi juba Muhus (Kusjuures ma sain teada, et ei tohi öelda MuhuL, sest nii on vale. Votvot!)
Panime oma asjad Muhu Noortekasse ära ja tšillisime seal veidi ja siis sõitsime Orissaare Kultuurikeskusesse, kus toimus õhtune esinemine. Kavas oli siis 3 bändi. Esimene neist kandis nime Eremit!

Esines ka juba mulle suvel tuntuks saanud L-Duur!


Ning lõpuks saime lavalaudu nühkida ka meie, Peachpuff!


Pärast esinemist tuli meie juurde Reet kollektiivist nimega L-Duur ning kutsus enda juurde väiksele istumisele. Jee :)
Väga mõnus oli vahelduseks võõraste inimestega suhelda.

Noh, igatahes. Pärast külaskäiku suundusime tagasi noortekasse ning Priit ja Robert ja Timo tulid ka sinna ja siis me istusime niisama ja mängisime playstationiga (seal oli üks mega lahe hobusemäng ka. Tuli kobust hooldada. Pesta n'stuff. Fun.)
Magama sain alles kell 06:17 hommikul. Uni oli lühike, kuid see-eest superhea.

Hommikul tuli Arnek noortekast koos Markusega läbi ning telekast tuli mingi ülipõnev Barbie-multikas. Täispikk. Jee jee. ausalt...ma ei valeta, kui ütlen, et tegemist oli väga kaasakiskuva multikaga.

Noh..ee..kell 12 väljus praam ja siis me hakkasimegi kodu poole sõitma. Terve sõidu aja olin poolunes tegelikult..kuidagi. Uimane.

Aga üüberfun oli bändiga väljasõidul käia! Nautisin igat hetke.


Muhu kaart. Ja lill. Ja mina. Ja ründavad krõpsud.





Igatahes..Lahe lahe lahe.

Kahju, et vaheaeg nii kiiresti otsa sai muidugi. Homme kooli...ei taha mõeldagi :(
Nüüd see kuradi kellakeeramine ka, mul tekib alati pärast seda mingi makroväsimus ja masendus.
Ja õues hakkas mingit kuradi lörtsi sadama.


Aga elu on ikkagi ilus, jah.

Tsau.