147. päev

Mul on kuidagi nii elav tunne viimasel ajal. Või noh, mis viimasel ajal... tegelikult ainult täna. Või siiski veidi varem juba... Igatahes. Mulle jõudis kohale, et ma ei ole tegelikult tühi koht ning et ma tõesti tähendan midagi mõningatele inimestele. Sellist asja on nii hea taibata. Mõnus, kui keegi viitsib aegajalt telefonil paar nupuvajutust teha ning helistada lihtsalt sellepärast, et küsida, kuidas läheb.
Oeh. :)


Lindistasin uue laulu täna.
Ma ei tea, kas Sander loeb mu blogi või mitte, aga igatahes tea, et sinu elu andis mulle inspiratsiooni. All you have to do is have a little faith in you. :) Pai.


Mul said sõnad otsa kogemata.