Vaba tund on. Tulin koju. Ema mängib arvutis golfi ja seal on mingid pommid ja siis ta hüpleb ja kilkab iga natukese aja tagant. Nunnu.

Pole kaua aega siia midagi kirjutanud...Ja ma ei viitsi hetkel välja arvutada, mitmes päev see nüüd siis olema peaks. Vahet pole vist kah eriti. Oleks huvitav teada, millal 365 päeva täis saab, aga samas...keda kotib?!

Õues on hiiglaslikud lumehunnikus ja koolist koju kõmpides lükkasime Elycaga üksteist nende sisse. Lõbus oli. Kui ma kunagi suureks saan, siis...kas siis on imelik lumehunnikute vahel naerdes ja kiljudes joosta ja vahepeal sisse kukkuda ja siis üleni lumisena mööda alevit ringi riikuda?
Ei oleks ju eriti, eksju.


Sain eile "Vabalava" korraldajalt kirja. Selgus, et minu esinemisjärjekord on alles kell 21:55. Üritus hakkab kell 19 ja minu lavaproov on kella 17 paiku. Pikk päev tuleb.

Ja tundengivari olen nüüd ka ametlikult. Minu tudeng kannab nime Marii ja on psühholoogia erialal. Ei jõua seda päeva ära oodatagi!


Ja ma olen kahe päevaga kaks plaati müünud, mis on ka positiivne.

Ja täna on WAFis hääleseade, mis on alati põnevam kui kooritund.

Ja eile oli tantsutrenn, kus oli palju uusi nägusi, kaasa arvatud siis meie vastvalminud superstaarid.

Ja mul hakkab siia vaikselt mingisugune muster tekkima. Lõpetada on raskem.

13. - 14. veebruar oleme bändiga oma lugu lindistamas. JEE!

Esmaspäeval on koolis sõbrapäeva laat ja siis saab väikeste laste (vanemate?) tehtud koogikesi osta ja süüa.

Ja meil on koolis maailma kõige ilusam kitarriõpetaja.

Vot nii. Ma hakkan nüüd ennast kooli tagasi sättima. Soome keel ootab. Hyvä suomea.


Näkemiin! (Ma ei ole kindel, et seda nii kirjutatakse... :D)