Mul on kuidagi kurb ja lootusetu tunne. Ma tahaksin, et mul koolis hästi läheks, aga mul pole enam jõudu õppida ja kõik asjad kuhjuvad. Lootusetu. Ma ei tea, mis saab.
Eilsest ürginimese tantsust on kõik lihased valusad. Isegi need, mille olemasolust mul aimugi polnud. Kohvitassigi on kuidagi valulik enda suuni tõsta.
Mul on üldse natukene vingumise tuju täna.
Ma pean õppima, aga ma ei jõua. Mu keskendumisvõime on viimasel ajal nigel. Mälu on kohutavalt halb. Kogu aeg on väsimus. Täna jäin matemaatika tunnis magama, je.
Ja viimase paari kuu jooksul ärkan öösel mõnikord selle peale ülesse, et süda peksab nii meeletult, et hirmus hakkab.
Äkki on mul mingi haigus?
Viuviuviuviuviuviuviuviuviuviuviuviuviu.
Kui ma kunagi uuesti sünnin, siis tahan ma liblikas olla.
9.2.10
105.päev
Kirjutas Kerli kell 22:00
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 kommentaar(i):
Post a Comment