98.päev

Ou kuulge, mul saab varsti 100 päeva blogimist täis. Siis tuleb küll pidu teha. See on reedene päev kah veel. [Ei ole kah, ma arvutasin valesti. Siit tuleb välja mu matemaatiline andekus nüüd...]

Tegelikult on nii, et MARIANNE, blogi peabki iga päev pidama! Sina veel eriti. Mulle meeldib su tegemistest lugeda. Hipi selline.

Mu nina sügeleb seestpoolt, aga ma ei saa seda sügada, sest et näpp saaks ligaseks.

Ja ma värvisin juukseid ja hakkasin mõtlema, et ma ei mäletagi/teagi mis minu loomulik juuksevärv on. Mingisugune pruun, seda ma tean. Aga kas hele/tume/hallikas? Ulme. Ma hakkan juuksevärvi vaikselt välja kasvatama, tahaks vahelduseks päris tavalist värvi peaga olla.

Homme on bioloogias kontrolltöö ja ma ei tea, kas vedada ennast kooli või ei. Mul on muidu puudumistõend olemas, ma lähen külastan hambaarsti. Samas oleks hommikul kauem magamine niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii mõnus.
Aarne palub väga tunguval soovil, et ma veaks ennast kooli kohale. Aga ma ei viitsi vist. MA EI VIITSI, SAAD ARU?


Ning homme kasutan esimest korda oma läpakakotti ning vean kullakalli arvuti linna kaasa ja siis saan virust istuda ja blogisse kirjutada. Hurraa hurraa, eksole!



Ma lähen pesema ennast.
Tsau!