280. päev

Jou.

Ma ei saa aru, mis juhtunud on. Ma ei saa enam töö juures tippi...nagu...ÜLDSE MITTE. O krooni. TÄIESTI ÜMMARGUNE NULL! See on kohutav.

Ja ma hakkasin täna vähemalt aasta aega tagasi Juhani käest laenatud raamatut lugema ja see tundub isegi päris huvitav. Juhan on tore poiss. Kui me omavahel veel suhtlesime, otsustas ta ükskord, et saadab mulle nädal aega järjest iga päev ühe kirja. IGA PÄEV. Ja niimoodi oli mul hommikuti üks tore põhjus ärkamisest. Ma armastan käsitsi kirjutatud kirju.
Kirjutage mulle midagi. Ma luban, et kirjutan vastu ka.

Kerli
Saha tee 3-32
Loo, 74201
Harjumaa



Kahju, et Juhan kaugeks on jäänud. Ma kuulsin, et ta elab nüüd Tartus ja tal on oma tüdruksõber ka.
Hea, kui mõnel hästi läheb.

Aga homme kimame me Mannuga Metskülla!
Hurraaaaa ja hoidke alt, ütlen ma!
(Kuigi ma vihkan ikka veel telkimist.)
Ja Heikki jättis oma telgi töö juurde ja ma otsisin seda faking 15 minutit, sest meil on seal ikka täielik pasamajandus, ma ütlen. Halb sõna, ma tean, aga muudmoodi seda segadust kahjuks kirjeldada ei saa.


Ah okei, jah. JA JAA JAAAA.
Tsau.