Jaa jaa jaa.

Niisiis.
J6udsin just "koju". Ning mul on natukene kurb olla, sest Saksamaa kaotas. See on siiras kurbus. Johannes muidugi ei usu seda, aga...mul on t6esti kurb.

Ja nüüd ma lisan siia m6ned pildid, et te saaksite aimu, mis mul siin toimub.
Aa, enne ma räägin natukene, mida ma teinud olen.

Eile 6htul j6dusime Stuttgarti ja siis tulid m6ne pere pead meile autodega järgi, mina sain Anna isa auto peale,seega see oli tore.
Bobfingenisse j6udes kappasime kohe Ipfmessile. Seal s6itsin oksekaruselliga. See oli ikka selline.. ulme lausa.

Koju j6udes kappasin magama.

Hommikul oli äratus kell pool kuus, käisin dusi all ja siis kappasin kooli ning nagu ma enne mainisin, oli sela igav.
Siis läksime mingisse linna, kus oli linnamüür ja minu kingad h66rusid ja kuidagi palav oli. Aga ilus koht oli.
Siis tulime koju, s6ime 6htust, sain selleks ühe väike saia...karm. K+ht on tühi.
Siis läksime jalkat vaatama. Täiesti l6pp, mis meeleolu siin valitseb...kohe lust ja lillepidu on jalkat vaadata. Mulle üldiselt ei meeldi see mäng, aga täna oli lausa..elevusttekitavalt m6nna seal seltskonnas istuda ja kaasa elada jaa..vau.


Aga ma nüüd t6esti l6petan, sest Johannes lihtsalt vaatab mind ja tal pole midagi teha ja ma pole teda 3 aastat näinud ning mul on NIII hea meel teda jälle kohata ning ning ning ning jah.
Ta on nii ilus.
Ma....
Ma kohe ei tea, mida öelda.
Ja mida teha.
Sest see ilu....
OEH.



(Ilus Siim, kui sa seda loed, siis...ära muretse...SA OLED KA ILUS :) )



Okei, head und!

TSAUTSAUTSAUUUU!