78.päev

Ma unustasin eile kirjutada. Aga ega midagi erilist ei juhtunudki. Koolis käisin. WAFis käisin. Kogu klassi peale oli ainult kolm inimest kohal. Mul pole õrna aimugi, kuhu kõik kadunud on. Aga pole hullu, saigi rohkem laulda..või noh, pigem häälitseda. Ja klassis oli suuuuuur korv, mis oli komme täis. Häid komme. Mmmmmmm.

Täna käisin ka koolis. Ja ei suitsetanud. Kusjuures...palju mõnusam on koolis olla, kui ei luba endal vahetunni ajal suitsetama minna...Enne otsisin ma alati vabandusi, et vahepeal koju minna ja siis ma ei tahtnud enam pärast kooli tagasi minna ja niimoodi need popitunnid tekkisidki. Nüüd ei ole enam midagi oodata...Ma lihtsalt lähen kooli ja olen seal kõik tunnid ära, sest et kodus ei oota mind enam mitte miski.
Ajaloos oli kontrolltöö täna. Väike hirm oli sees, aga ma usun, et kolme peaksin ikka kätte saama. Ma päris puupea ei ole.
Ma loodan, et ma ära nüüd ei sõnunud....


Ema on nii õnnelik, et ma nüüd mittesuitsetajana edasi üritan elada. Ostis mulle kuivatatud puuviljade paki, kus peal oli kleeps kirjaga "Ei tubakale- jah elule!" Nunnu.

Matemaatika tunnis seletas õpetaja meile, mis asi see libiido siis ikkagi on. Me olime natuke teadmatuses lihtsalt. Õnneks tegi ta selle sõna tähenduse väga..khm..ilusti selgeks :)

Tänane õhtu on üldse kuidagi muhe ja rahulik. Homme ma kooli minema ei pea, selle asemel kappan hoopis linna arsti juurde. Mõnus. Mitte, et mulle arstikülastused meeletult meeldiksid, aga sealse pooltunni kannatan ma meelsasti ära, kui ma vene keeltesse ja kehalistesse minema ei pea.
Mitte et mul vene keele ja enda liigutamise vastu midagi oleks...ma olen lihtsalt liiga laisk, et aru saada ja liiga laisk, et vaeva näha.
Kas ma õigustan ennast liiga palju?
Ma lõpetan parem.


Nägemiseni!