73.päev

Hei hopsti, tupsud!

Hommikul sain suure šoki osaliseks- ema otsustas, et mu nunnud nöörsaapad tuleb ära visata. Saate aru- ÄRA VISATA! Ma olin küll tükk aega mõelnud, miks need saapad mul vett läbi lasevad nii jubedalt...ema avastas, et ühel jalatsil on lihtsalt auk sees...aga...et need kohe ÄRA VISATA, see on karm. Ma olen oma asjades jubedalt kinni, alati on kurb, kui millestki loobuma pean. Isegi kui see paratamatu on.
Igatahes. Pärast saabaste pidulikku äraviskamist ja lühikest leinamist otsustasin linna endale uusi jalavarje ostma minna. Humanas olid täna kõik asjad 15 krooni. Hurraa. Leidsin sealt endale ühe üliarmsa koti ning paari ülivingeid kingi. Kingade üle olin eriti õnnelik, sest need nägin nii lahedad välja ja olid niinii mugavalt parajad mulle ja ma olin üldse üleni lummatud.
Näete, just sellised nad ongi:





















Igatahes...kõik oli ilus kuni ühe saatusliku hetkeni. Ma ei tea, mis mul arus oli, ma olin vist pimestatud, aga....ma tõesti ei näinud poes, et nende kuradima kingadel on üks suur viga: konts oli üks suur auk. Võite mu üle nüüd naerda...ema naeris. Ta oli kõveras maas lausa, kui seda nägi. Pisarates. Hüsteerias lausa. Väga ebaviisakas temast, sest et mina olen nüüd jälle kingaleinas :(











Oeh jah...aga vähemalt sain ma uue koti endale. Seega läks päev asja ette.

Nägin kaubamaja ilumaailmas Johnnyt kah, sain teda veel enne äraminekut viimast korda katsuda. Je. :)

Nojah, muud polegi täna eriti toimunud.
Ühe laulu lindistasin ära.


Ning...jah. Kõik.
Avastasin enda jaoks uuesti Sims2, seda mängisin üle tunni aja. See aeg möödus märkamatult. Mulle meeldib sealne maailm- kõike saab ise kontrollida.


Aga aga...ma siis lähen.
Tsau.