207. päev

JOUUUUUUUU!

Hah, ma olen õnnelik, et ma elus olen.

Ma käisin eile seltskonnaga Diletantide Avangardil. Vahva pidu oli.

Enne avangardi kappasin terrassilt läbi, sest Heikki laulis seal...
Bossilt sain riielda, sest olime seal oma jookidega ning me tegime "mänguasju" ja me ei näinud vist piisavalt ilusad välja, sest et täna ütles Peke, et me hirmutasime eile kliente eemale. Nunnu.

Igatahes. HEIKKI, SA OLED TUBLI! Mulle ikka veel meeldib, kui mehed laulavad ja kitarri mängivad.
Noh, pärast seda kui meid kohvikust minema aeti, kõmpisime hirveparki oma jooke jooma. Politseionud kimasid ka oma rolleritega seal ringi.
Ment: "Mis te joote siin?"
Joosep: "Õunamahla."
Mina: "Limonaadi."
Ment: "Ahah. Ja kelle taara see teie selja taga on?"
Kõik koos: "Mitte meie!"
Ment: "Ahah, okei."
*prnnprnnnnnnnn vurr vurr viuhti * ja läinud nad olidki.

Iiiigatahes. Meil olid kõikidel üüberlahedad prillid ja niimoodi saime avangardile 25.- odavamalt sisse. Hurra!

Mulle meeldis see pidu. Alguses oli küll vähe rahvast, aga hiljem kogunes neid juurde.
Ning ma poleks osanud arvatagi, et see üritud mu ekside kokkutulekuks kujuneb. Väga nunnu, tõesti. Kuigi tore oli neid näha. Natukene. Kurb oli ka veidi...eriti kui Teda vaatasin...aga noh.

uue tuttava sain ka endale peolt. Tänu Pervo-Joosepile. Tüübi nimi on Tony ja ta on ameerikamaalt. Ja ta kirjutas mulle täna isegi kirja, lisades manustesse ühe pildi, mida vaadates ma veidi ehmusin, sest ma ei teadnuki, et ma nii purjus nägu teha oskan.

Aga ma ei viitsi rohkem kirjutada peost.

Ma võin sellest kirjutada, et mul pohmelli praktiliselt polnudki, aga väsimus oli nii suur, et töö juures oli tahtmine ennast pikali visata ning veidi unevisiooni vaadata.

Ja nüüd ma ei viitsi üldse midagi enam kirjutada.
Süüa tahaks.

Ning igavus teeb head. (hahaha, see on nagu tannu laul peaaegu...igaavuuus, pole süüdi, igaaavuuuus, teeb head.lalalla. Peakski sellise coveri tegema.)
(jah, ma olen üleväsinud.)

Ma lähen soran külmiku sees, äkki leian mõne palukese.
Tsäuu äää.