Päike.

Tere taas!

Mis teete? Mina istun, mesi näos. Vahepeal limpsan keelega kah, hea magus on.

Täna toimus RockCafes videoshoot. Mm... selline...tore oli. Vist. Või noh...tavaline. Tulemust on kindlasti toredam vaadata.
John Fouri laul on kummitamajääv. Ounou, konkurendid.
Ma mõtlesin terve aeg, kas üks kaamerapoiss on Martin või ei ja siis ma nüüd sain teada, et ikka oli, sest ta tuli msnis uhkustama, et ta nägi mind täna.
Oleks võinud siis juba kohapeal tere tulla ütlema, aga noh..sellised need interneti-inimesed paraku on, eksole?

Või siis ka mitte.
Sain täna kokku Andresega, keda tunnen juba üpris pikka aega ning vahelduva eduga vestleme ja messengeris. Tore poiss on. Viis Kristeli Pääskülla autoga ning pärast seda minu Loole. Ta ise elab Tallinnas, Vanalinnas (Kristel on kade, eksju? EKSJU? :D)
Isegi imestan, et olin nõus poolvõõra autosse istuma... aga polnud hullu midagi.

Ühesõnaga. Asja point on see, et ma kohtusin täna lausa kahe kübermaailmas tuttavaks saanud inimesega. Ja reedel kohtun veel ühega. Nii hea on nõnda. Aeg on elama hakata!

Õde maksis mulle täna võla ära... Ligi poole suutsin täna juba ära kulutada...oh well. Aga naistel on ju ilusaid asju vaja, siiski. Eksole?
Jah, ma tean, see pole vabandus...


Mulle meeldib kolme punkti kasutada. See jätab asjad justkui...lahtiseks ja annab mõtlemisruumi...

...




Ma siis jätan teid siia...
Ja lähen magama...
Varsti...
Võib-olla...