Helmikuu! (EI, maaliskuu siiski...)

Tere-tere-tere!

Igavus teeb tõesti head, eksisin ka siia üle pika aja ära.
Midagi tarka paraku öelda ei ole, nagu alati.
Sooviksin teile kõigile hästi head ja mõnusat kevade algust! OOeh, kevad on mõnus aeg.

Kevad- ja jälle on armunuid palju.
Kevad- nii mõnigi hõiskab valjult!
Kevadel unuvad hetkeks me mured...
Kevad- ja lõunamaalt tagasi kured.

Kevadel neiud kui inglid näivad,
kevadel nemad nii püüdlikult käivad.
Kevadel ihkaks midagi muuta.
Kevad- nüüd tuleb ka võimatut suuta.


Oooo, kevad. Kevad kevad kevad.

Ah, ega tegelikult väga teistsugust tunnet ju sees ei olnudki. Päike ei paistnud, õhk oli udune ja niiske, toas oli jahe... Kevad missugune.
Kuid see polegi oluline. Vähemalt kalender näitab, et aastaaeg on vahetunud.



Tervitaksin oma õde nüüd, kes enda blogi pidama hakkas. KLIKAKE SIIA, SIIS NÄETE KA! Ta on nii tark ja tore ja mõnus ja suured paid talle sinna kaugele.

Ja suurest igavusest hakkasin joonistama... Jah, mingi teatud "süü" on kindlasti ka Siimul, sest ta justkui..pidevalt...inspireerib mind. Kummaline.
Endalegi üllatuseks tulid need täitsa inimeste moodi välja. Õhtupoole käin poest ka läbi, ostan joonistusploki endale.
Eks nad veel veidi kõverad on, aga...harjutamine teeb meistriks!
























Ja kõikide enda kirjade jaoks kleepisin ühele vanale kinkekarbile uue paberi peale ning kaunistasin selle pealse ära ja...jah. Karp. Tore karp tuli. Ainuke halb asi on see, et mul ei mahu sinna eriti enam kirju sisse, see on peaaegu pungil neid täis juba...




Vot nii. Ja selliste asjadega ma siis paaril viimasel päeval tegelenud olengi. Igavus, mis muud.

Tahaksin juba midagi head teha. Eriti hea oleks seda kellegi toredaga teha. Jaa....


Reedel oli avatud uste päev Tallinna Ülikoolis. Seal sai palju üli-iiriseid ja toreda puust värviliste pliiatsite karbi kah. Muud kasulikku sealt nagu ei saanudki...
Ja Kristelil käisime ka külas Siimuga. Ta tegi..ta tegi meile süüa! Ja väga head sööki. Ja magustoitu pakkus ka. Oooeh. Mõnus.

Ning tasub mainimist ka fakt, et Dubfxi kontserti käisime Kristeliga nautimas. Või noh... minu jaoks kahe ja poole tunnine ootamine kuigi nauditav muidugi ei olnud... Kuid iseenesest oli üritus vahva ja jalga sai keerutatud kah.
Vot nii.

Nüüd ma lähen teen midagi tarka...ehk siis loen raamatut?
Tänaseks eesmärgiks oli 100 lehekülge ilusti läbi lugeda. Arvake , mida? Ma olen juba veerand läbi suutnud lugeda! *see on nüüd smailikoht*
Jah.

Okei.


TSAUUU!