Kofeiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin.

Aloha!

Tähendab.

Kohv on nii hea.

Ma käisin reedel (jah, ma tean, et sellest on tükk aega möödas) Kristelil (oma õel) külas.
Neil on tore koer Friida, kellele ei meeldi eriti uued inimesed nende korteris ja siis ta niutsub ja haugub ja hüppab peale ja teeb igasuguseid teisi imevigureid.

Aga Kristel ütles, et talle maitseb jubedalt toores kooritud kartul. Seega oli minu plaan järgmine: koorida kodus ära kartul, lõigata see sektoriteks ning esimese asjana see kutsule suhu toppida.
Nii ma ka talitasin. Kuigi hirm oli natukene ning seega palusin Kristelil esimene korterisse siseneja olla, et ta siis selle kartula Friidale hammaste vahele topiks. Kusjuures kutsu oligi päris rahulik. Ei haukunud üldse. Peale hüppas natukene ja mingit imelikku häält tegi ka, aga see võid olla ka ainult sellepärast, et talle maitses see kartul. Mmmm.

Kusjuures Friida hüüdnimi on Miki. Teate, miks? Ei tea?
Aga sellepärast, et ta teeb 95% ajast mingit imelikku "Miiiiik, miiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiik, mikmiiiiiis" häälitsust. Miki noh.


Täna käisin üle piiika aja jälle koolis. Igav oli. Ja homme on juba tunnikontroll tulemas. Õõõõh.



Ja Kristel hakkab oma netipoodi pidama, kus müüb vana kantava kraami superodava hinnaga maha. Ma postitan millalgi lingi ka siia, kui ta täna tehtud pildid ülesse saab pandud.
Whooohoohoooo.

Aga nüüd! Aga NÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜD!

Lähen ma õppima.
Varsti.




Võib-olla...



Tsau!