307. päev

Olen siinse maailma nii unarusse jätnud ning viimasest postitusest on niivõrd kaua aega möödas, et mul pole mõtet hakata oma tegemistest siin jutustada, sest ruumi pole nii palju. (Kas siin üldse on mingi piirang ka või? o_Õ)
Kokkuvõtlikult võib siiski öelda, et viimasel ajal on elu kuidagi ilus.

Kurb on see, et lubasin Vailole, et vuran augustikuus talle Tartusse külla. Panin isegi raha selle jaoks kõrvale, aga...
...Tallinnast eriti kaugemale ma sattunud ei olegi.
Anna andeks, Vailo. :(

Ma ei oska enam kirjutada.
Üldse.
Tühjus.


Ostsin endale seina peale korktahvli, teise nimetusega ka mälestustahvli.
Hetkel on sellele kinnitatud Mannu kodukootud kalender, tundmatu tehtud pilt minust ja Ilusa Siimu saadetud Rõõmulilla.
Numpsti. (Lambi küljes ripub Aarne.)


Eile ostsin endale elu esimesed kontsasaapad ning ma olen nendesse armunud.

Täna käisin üle pika aja jälle bändiproovis ja jään ootama homset esinemist Aruküla lauluväljakul.
Homme on ka Diletantide Avangard, seega vedage ennast kõik Polymeri kohale!

Ja teate mis?! Mind ei kurvastagi enam eriti koolimineku mõte, sest tundub, et kõik asjad hakkavad kuidagi paika loksuma.
Ei oskagi seda kirjeldada, aga... mõnus on olla.

Ja hommikuti on alati tore tõusta, sest Ilus Siim (issand, ma mainin ta nime juba teist korda :o ) saatis mulle oma kirjaga kaasa päikese. Kinnitasin selle narivoodi lakke ja nüüd on isegi vihmase ilmaga minu voodis päikseline.



Head ööd kõigile!