226. päev

Vau.
Käisin tööl. Tore oli.
Tanel Padar oli seal. Tšillimas.
Mõtlesin siis, et kuidagi peab ju tema tähelepanu püüdma. Otsustasin, et laulan ühte tema laulu "Igatsus teeb head". Jep, tähelepanu ma sain. Poole laulu pealt hüppas Padar minu kärusse ning siis laulsimegi juba duetti. Ma olin nii...šokis, kui aus olla. Heas mõttes. Ning siis saabus hetk, mida paljud teismelised noored tüdrukud ootavad- Tannu tegi mulle kallikalli ning andis laubale musi. Vot kui nunnu.
Hiljem esines ta ise ka natukene aega, esitades akustilist kava. Minu soovilooks oli "Sind tänan kõige eest" ning ma olin lihtsalt seitsmendas taevas, kui see Taneli poolt esitati.
Hurraa.
Ning tema visiitkaardi sain, palus endale kirjutada...Ma veel ei tea, mida ainult...Ja oma demoplaadi kinkisin. Autogrammiga.

Ning Lloyd ja Jana (Jah, nii kirjutati ta nimi hoopis :D) olid ka seal täna. Jana laulis jälle. NII ILUS OLI! Ja siis jõime kolmekesi veini, mis oli maja poolt. Jeje. Ning siis tuli välja, et Jana ööbib hostel Euphorias ja siis me kappasime sinna, kui kohvik kinni pandi. Seal oli täna mingi jam-session, aga kahjuks juhtus sedapsi, et kui meie sinna jõudsime, oli pidu juba läbi.
Aga kitarri sai ikka mängitud ja lauldud sai ka ning ma sain maailma parimat kodujuustu süüa seal.
Oeh, mul on kõht nii tühi.
Töö juures süüa ei saa (või noh, tasuta ei saa ja maksta ka ei raatsi) ja niimoodi ma nälgingi seal tavaliselt...elatun alkoholist ja armastusest.
Ja kohvist ka, ofc. (mainisin lihtsalt sellepärast, et minust alkohooliku muljet ei jääks.)

Ning koju sain ma autoga lausa, juhiks oli Kaine Jaanika. Jeje.
Kui ma Kristelit vabaduse väljaku bussipeatuses ootasin, läks mingi kamp mööda ning ühele noormehele sümpatiseerus minu kitarr ning kui ta ma palusin tal homme mind kuulama tulla töö juurde, et mul pauside ajal igav ei hakkaks. Vaateplatvormi nime kirjutas ta igatahes ülesse, loodan, et ta jõuab kohale ka...

Hmm hmm....
Jep, see on kõik, mis täna juhtus.
Loodan, et homne tuleb sama tore.
:)


Head ööd!