4. päev

Tere taas!

Väljas läheb juba nii külmaks, et hommikuti on härmatis maas ning bussini jõudes on nina juba punane ning jalad värisevad all. Tundub, et varsti tuleb lumigi maha!
Natuke pelgan talve, samas ootan seda.

Täna oli üpris ebaõnnestunud päev. Ärkasin vara, läksin ilusti kooli, et osaleda filosoofia seminaril. Olin jube õnnelik, sest oli nii hästi selleks valmistunud. Kõik tekstid läbi lugenud ja küsimustele vastanud ja üldse oli rõõmus meel. Siis aga hakkas õppejõud rääkima ning mainis tekste, millest ma mitte midagi kuulnud polnud. Hetkeks oli segadus...siis oli häbi...ja siis oli paanika. KUIDAS MA OSALEN SEMINARIL, KUI MUL ÕPPIMATA ON?!
Pakkisin siis asjad kokku ning marssisin aulast lihtsalt välja, mõeldes endamisi, et mida küll õppejõud arvab.
Oh well. Ja siis oligi selline...tühi ja loll tunne terve päev. Õnneks sain Siimu ja Haini ja Kristeliga natuke aega veeta. Hea, kui on olemas inimesed, kes olemas on. Eksju?



Peaks digifotoaparaati jälle kaasas kandma hakkama, saaks toredusi jäädvustada. Võib-olla uuel nädalal pistangi selle kotti, kes teab.

Nüüdseks aga-

hasta la tsau!