Kahe käega armudes, ma sinu juures kord ka nutta sain.

Soetasin täna endale Laseringi kinkekaartide eest Tanel Padari uue kauamängiva plaadi.
Kahjuks pean tõdema, et...vaid kaks lugu sealt pealt on sellised, mis hinge puudutavad.
Nimesid ei mäleta. Järgi vaadata ka ei viitsi.

Aga.

Ühe asja üle olen ma ka nii elevil, aga ma ei saa seda siin rääkida, sest see inimene loeb mu blogi ja siis ta saab teada, mida ma planeerin.
Ja kui ilus see kõik on.

Ma loodan, et reedeks tuul vaibub, sest sellise tormiga ei saa ma õige laevaga Soome sõita ja siis tuleb 200 krooni juurde maksta, et teise, aeglasema laevaga naabrite juurde vurada, aga pere peale läheks see maksma üpris mitusada lisakrooni ja see oleks kurb.

WAF oli täna. Sellest pole midagi rääkida eriti...


Ja....

No kurat, näete siis.
Sellepärast mul nii pikk paus oligi siin blogimaailmas, et...mul ei ole mitte midagi enam öelda.
Üks inimene, kes mu emotsionaalsesse madalseisu on viinud, teatas, et ma peaksin vähem mõtlema.
Ja nüüd on tulemus käes.
Sõnu ei olegi.
Ja mõtted on tühjad.