Koolirutiin hakkab vaikselt võimust võtma ja nii ongi hea.
Ja ma tervitaksin oma uut Jälgijat. TERE!

Ja tulge mulle reede-laupäev-pühapäev millalgi Kohtuotsa vaateplatvormile külla. Õhtul. Millalgi. Üksinda on kuidagi nukker.

WAF algas uuesti. Tore on.
Järgmine nädal tuleb mulle üks saksa tüdruk nädalaks ajaks külla.
Ja siis saan ma grupiga esimest korda elus Lätimaad külastada. Hurraa-hurraa!

Ja bändi-Siim oli autoavariis ja nüüd on tal käsi kipsis. Mul on nii kahju temast.
Ja kõik on haiged mu ümber. Huvitav, kauaks ma terveks suudan veel jääda?
Ja täna oli mingil Keskerakonna peol meil WAF koori ja Otiga esinemine. Fun.
Ja...ja...ja...Ma tahaks hommikut juba, siis saab putru keeta. Palju putru.
Ja mul on kodujuustu isu praegu.
Üleüldsegi on kõht tühi ja ma suudan ainult toidust mõelda.
Uuh.

Ilus Siim ütles, et tal on mulle mingi asi, aga see pole veel valmis. Mõni kohe oskab põnevust tekitada.
Ja muide, Siimpoiss (ma loodan, et sa loed seda), sul on aega veel ainult 23.septembrini. Oli vist see kuupäev...
Igatahes.
Võta ennast nüüd kokku, mees.


Mul pole üldse isu enam kirjutada.
Juhtunud on palju iseenesest, aga...kas peategi Teie kõike teadma?
Ma ei tea isegi enam tegelikult, mis seis mõne asjaga praegu on...

Mul on tunne, et kell sai just liiga palju ja Une-Mati lausa vägistab mind praegu.



Head ööd.